sõnavaratus

Jääb ahtraks keel, mil
kõla kauneim ilmas,
kui teineteisel peatuvad
ja kõnelevad silmad.
On keel ühtäkki sootuks tumm
kui kehas kahes puudutustes
räägib iidseim lumm

südaöine

Külm. Käe sirutasin: "Kuule!"
... uni, vaikus...
Käe sirutasin kuule:
akna taga kaikus
rabisevat rahet.
Kuu surus
kalbe suudluse mu suule.

märtsiluul

Vahel virvendava vee
neuronite tukslev jada
püüab talletada
me asjatute askelduste teed
kesk iga armuhirmus keskeas ego
mis nagu veider lego
saab laotud võõraist arvamusist.

*
Tule talleke 

tulle tallele, 

arvan ma
arutult vaja
Sind, kallist, on

sada

kord

kallistada!

Libanotid

Öös tegime sugu-
puid. Päeval
peitsime
pilke
kirsiks,
eebeniks,
mahagoniks.