Tuesday, July 17, 2018

Väike Prints,
tule Eestisse,
palun tule,
tule,
palun tule:
siis on Su lammas üks
terve
loomaased!

Tule
ja Sa võid
oma lambale
saada loomaaia tegevusloa,

aga
enne seda
pead täitma
kõiki loomade  EU territooriumile
toomise eeskirju
ja tervisekaitsenõudeid,

aga
enne seda
peab lammas
viibima karantiinis
ja olema
vaktsineeritud.
NB! Suukorvi panna
ei tohi,
sest
see oleks lamba
eneseväljendusvõimaluse piiramine.

Ja kui Sa loomaaeda ei taha
siis tuleb lammas
kanda põllumajandusloomade
registrisse
ja panna talle
ehteks
ilusad
kuldkollased
kõrvarõngad
läbi kõrva,

sest,
see vastab lamba vajadustele
ja tahtele
ja on osa
ta lambaenesemääramisõigusest.


Ja Sinu rebane,
mis puudutab teda,

siis
rebaseid taltsutada ei tohi,

sest
nad on vabad metsloomad,

sest
loomakaitsjad teavad,
et taltsutamine
on rebase vaba tahte vastane tegevus.
Rebase reliikvia on vabadus!

Ja oma pilti
kinnise ja lahtise
boamaoga
ei tohi pillata rohtu,

sest
Päästeamet
peab Su siis üles leidma
ja veterinaaar
boamao läbi vaatama,
ja nentima,
et madu pole
toidetud õigesti,
sest maod ei söö
elevante
ja
sult tuleks loomade
pidamise õigus
hoopiski ära võtta...

Ära pilla seda paberit,
väike prints,
palun,
palun ära pilla!


Ja Su kaugustes õitseval roosil
peab olema
sertifikaat,
ja taimepass,
ja Sul endal
mahedaks roosipidamiseks
poollooduslikus koosluses
tuleb esitada avaldus
ettevõtte tunnustamiseks
ja
põllumassiivide kaart
ja
taimekasvatusplaan
ja
...


... ja kui kõik see
on täidetud
võid julgelt
linnas jalutada,
taskus
kilekotid
lambapabulate jaoks.

Võid julgelt,
muidugi võid,
aga,
alles peale seda
kui eeltoodud nõuded
on tervikuna täidetud,
boamao pilt
on korralikult
terraariumis
ja elevandi peale
on kleebitud
merisiga
või
rott
(soovitavalt veganfriendly
tofutoode)!


Tule meile külla, väike prints!

Wednesday, June 27, 2018

Suvetunne

Eestimaa suvetunne on see
kui päikesepõletuseks
ei pea piletit ostma ja tunde lendama,

kui põllul on lainetav
porimeri
asendunud
tolmavate düünidega
milles jannu upuvad
sajad Saharat
trotsivad porgandivõrsed
üha oodates valget
kastekannu
(võib-olla ka rohelist
või musta,
peaasi et oleks kaste,
nagu nõuavad telesaadetes
Prantsuse kokad!)

kui rästad pistavad
tantrapoosides
okstel kõlkudes
kõik
mustsõstrasilmad
pintslisse
juba enne
kolmandat
avanemist

kui linnarahvas ummistab
praamisadamad
ja saalib
tibu-tall-tupsupalle
nunnutades
avatud talude päevadel
hulle maakaid kaema
kus
linnalapsed saavad
põnevus- ja õõvaseguse tundega
teada
et piim nende lauale
jõuab
suurte lehmade kõhtude
all rippuvatest
roosadest
peeniselaadsetest
objektidest
voolikutesse voolates
ja juust
on pelgalt kuudeks
keldrisse unustatud
keedetud
ja bakteritest kubisev
nakatunud
piim ...

kui elekter ei tule
ainult võrgutasude lisana,
vaid kärina ja mürina saatel
üle taevakaare
mylittleponyvärvilise
vikerkaaresabaga

kui kärssava liha lõhn
täidab eeslinnade
veganite
kopsud
surma ja kaduviku
puudutusega

kui raagus vitsad
akna tagant
on äkki kadunud
rohetavasse haljasmassi
ja mingid
idikad
röögivad ööst öösse
valelikke fraase:
"öö pikk, öö pikk"

ja vanaemad
panevad pannkoogipannid
varahommikul kolmeks kuuks
pliidirauale ootele
et lapselapsed jõuaksid
lennupiletitega Roomast
ja Pariisist
ja Barcelonast
ja Brüsselist
üheks nädalavahetuseks
aeda ohkima
selle üle, et on palav, ja sääsed
ja linnud ja nõgesed,
ja herilased,
ja kassiallergia,
ja õietolmuallergia,

ja
NO WIFI.

See kokku
on suvetundekontsentraat
mis täidab meid talvehalluses
härda ja täitumatu ootuse
liblikanukkudega,
mis rabistavad kõhus,
jäädes ootama koorumiseks
ideaalset unistuste jaanilaupäeva.

Thursday, June 14, 2018

Teisitimõtleja

TEISITIMÕTLEJA
Täna ma tõlgendasin õigust,
mälestussammaste õigust
mälule
läbi lillede.
Täpsemalt öeldes
läbi paeonia lactiflora 
kui taluõuede tava.
Tuntuimad kaasused, millele
tõlgendamisel tugineda
ei
tahaks
on Ebavere
ja Aljoša.
Defineerime sambad kollektiivsete mälestuste
avaliku talletamise puusliku e. pulgana.
Defineerime iga-aastased kogunemised
kollektiivse mälu
uuenduste ja värskendustena.
Need mälupulgad,
mis
upuvad
kord aastas
punaste nelkide
ja punakasoranžide lintide tulvas
pühadusega üle kirjutatud mälestussesse
vajavad hädasti uuenduste ja värskenduste
installimist,
mälumahu suurendamist.
Nii ma siis kirjutasin täna ühele neist puuslikest
uuenduse ja värskendasin kollektiivset mälu
koduväravas ootele jäävate
kaskede, lõhnavate jasmiinide, vanaisa tamme
ja äsjapuhkenud pojengidega.
Kirjutasin võidusamba
varjupoolele,
võidu varjatud hiilguse
alla
mälestuse varju
kõigi kohtunike,
advokaatide,
prokuröride
politseinike,
kaitseliitlaste,
sõjaväelaste,
naiskodukaitse,
riigiametnike,
poliitikute,
Eesti Vabariigi hoidjate ja ehitajate,
ja nende kõigi naiste,
veel sündmata laste, maimukeste,
orbude ja
raugaeas vanemate
mälestused,
kes sel lõhnaval juunipäeval
ja neile järgnevatel päevadel
oma kodudest kisti,
küüditati, ja lasti
surra ja maha
paikades
millele sambaid
panna ei saa,
paikades, mida isegi
lähedased ei tea
ega saa tulla..
Ja anname neile andeks,
kes on võiduka mälusamba alla
väidetavalt maetud,
sest nemad ei tea
mille eest nad andsid oma vere.
Sest
Kõigi Võidupuuslikute vaim
ei piirdunud
samba alla maetud ohvrite verga,
tema vajas ja valas verd
üha edasi
edasi
...
Mina ei vii võitjavaimule
isegi veripunaseid
lilli,
ei kummarda,
ei anna jõudu
ega hiilgust.
Ma annan talle laiema tähenduse,
kirjutades tema mälupanka
selle ootava koduõue igatsuse,
kelle pererahvas kunagi ei naasnud.
Selle pererahva, kelle ta viis,
selle pererahva
kellel pole
hauakivikest
ega risti.
Ma
jagan
uuendan
ja talletan mälestusi
ehteestlasliku kitsidusega -
milleks üht korralikku sammast
lasta raisku minna
või uusi rajada,
kui kaasuse tõlgendamiseks
kollektiivse mälu paradigmast lähtudes,
arvesse võttes avalikku huvi,
ning isegi kunstiväärtusega objektide kaitsmise eesmärki
on õilsamaid võimalusi.
Las
see
verd ihalev
kunstiväärtusega puuslik
upub
kasvõi kordki aastas
ootama jäänud kodude
lihtsaisse õitesse,
et parafraseerides Ostrovskit:
oleks ükskordki
piinavalt valus
ja piinlik
poolmeelselt hiilatud aastate pärast.
Läbi lillede.
Paeonia lactiflora, Eucanthemum vulgare
Centaurea Cyanus,
Betula pendula,
Querqus robur

Tuesday, June 12, 2018

Poegadele

Pole olemas tühisemat
kui see põhjus
mille üle
käib
lakkamatu kakelus
teineteisega,
alati alates mantraga:
.. aga tema alustas ..

kuni

tuleb keegi kolmas
kellega tapelda.
ühiselt.

Vennaarmu hetked.


Ema armu hetked
on nende unedele tekke seades
tõdeda:

no kas nad siis pole
magades armsad
tõelised inglid!

Sest hommik
on
sel hetkel
veel kaugel!

Tütrele

Minu maailma hoiavad ülal
kaks pisikest pontsakat kätt
ja paar siniseid silmi
milles sädeleb
miljonite
galaktikate valgus.

Mina hoian ülal
tema maailma
kahe
kareda peoga,
ühe mureliku suuga
kingin talle
kõik oma  kauneimad laulud,

et tema siledad pehmed peopesad
saaks rakku
ja karedaks, hoides

koos
järgmist tillukeste käte
pontsakat maailma
uute täheparvede valguses.

Armastan.


Silence is golden

Vaikiva ajastu algus
on
ahastamapanev-
alt karjuv
nagu püsti-
hull naaber
kelle olematul pööningul
kaklevad kujuteldavad
hallid tuvid ja iginäljased hakid,
luugid
lõgisevad tuules
mida valjemalt,
seda etem,
mida enam,
seda etem,
uhkemgi veel kui
õhus on sulgi,
sõnnikut,
saasta,
hallust ja kurjust.

See ongi see tõeline
ere moment.
Näotult ere.
Värvilt vere
(soovituslik
lisada kauguse korelatsioon
#bodycount).

Varjatult teadlik,
teadlikult varjatud,
aga iga
hinna eest paheline
et ületada
uudistekünnist
sootuks näotuna.

Muidu veel maksate,
hoiatajad,
muidu veel ägate,
parastajad...

nagu  kilkav Pantaloone,
kes ei saa olla
kümme korda kuulsam,
sest ta on juba niigi kuulus,
kujuteldamatult kuulus,
tulusalt kuulus.

Kuulsalt vaikiv
kuldne ajastu.
Valskuse valuraha
Tõe suule ja silmadele
vajutatud
Charoni münt.
Aga,
kui KULDNE!

Haldjad lahkusid läände.

Haldjad hallidest sadamatest.
Miks nad läksid?
Miks lõppes-
id legendid,
i.e.
lõppes põline
põlvnemine,
algas
teaduspõhine lähenemine.

Elrond ei leppinud
teadmisega
et  ta on
kõigest
99,9999896589 % tõenäosusega
Arweni isa. 

Tema DNA
ekspertiisist
algas kahtluste
põhjusliku seose ahel
ja
kaugenemine
juurte juurest.

Juurteta ei ole latvu
latvadeta
pole pesapuid,
pole pesi
kolooniatest  tõusevad
kormoranide hordid
kolooniatena
meresaari
lagastama,
anastama.

Kuhu,
kuhu lähevad
haldjad
hallidest sadamatest?

Monday, June 11, 2018

WE have updated your privacy policy.

WE - Me keelustame burkad terves Euroopas!
Seejärel, ei pigem enne,
me jõustame isikuandmete kaitse seaduse!
Vabandage mind.
Vabandage,
aga
ärge saage valesti aru,
aga,
me riietamegi kõik burkadesse
Nimedeta, soota, vanuseta
Euroopas?!?!
sest
#wehaveupdatedyourprivacy
for: Punamütsike
for: suurkurihunt.
Kristallkingakeste pakkumisi
ei tohi Tuhkatriinudele privaatselt teha,
Seesam ei avane
ilma sõrmejälje ja digiID koostoimeta.
Õilsa printsi saatmine
kangelastegudele
on keelatud,
nagu ka Heraklese töö
Augeiase tallides,
sest tal puudub pädevus,
kutsetunnistus,
kõrgharidus
ja varasem töökogemus loomadega
ning luba
käidelda
orgaanilisi jäätmeid
eriti suures ulatuses.

Me oleme liberaalsed
kaitstes vabadust
olla,
olles
olematud,
oleme
varjatud.

Hoia ja keela meid
iseeneste eest!
Kuidas ma tean,
et võin oma privaatsust
riivamata
peeglisse piielda.
Kuidas ma tean,
et seal olen mina ise?

Peeglile seina peal
tuleb samuti kohaldada
privaatsussätteid.
ei mingit võrdlusmaterjali.

We have upda...
OOPS!