TASUTA TAUSTAVADISTAJA

Vadin padutöisel taustal,
autoroolis,

juuksuri- või tugitoolis,

leemekulpi liigutades,

lapsi unne kiigutades;

uneelsel kesöötunnil,

koolituste keskustelus,

üksiuitel külmas tuules:

"Kuule,

sellest saaks

paar rida luulet ..."

ad infinitum

continuum.

KOLM ON ...

Kolm tilka verd
ma andsin doonorina,
kolm tilka sülge
sai koroonatestile,

kolm tilka higi

valasin bitcoinibuuma,
kolm tilka pigi

annetan pankrotile.

Kolm karvast ja

tsenseerimata sõna

ma võimu suunas ikka

teele lähetan

Kolm õrna elutähtsat sõna -

mis olid need?

Sa vanapagan,

vat neid 

küll

ei mäleta..

õigusülane (sporadicus iniuris)

Õigusriik algab meist endist.

Mitte kohtust, advokaadist, kliendist,

rule of law 

õigusriiki ei loo

kui

kodanik

seadustel vastandub:

õigusülene

õigusvastasus

tõstab õitsele puhkedes

pead -

Õigusülane

egiidi all

TEEME VAID HEAD:

libertas libertatis,

let loose the law,

lose the law! ISETEAN!

ÄRASPIDIKÄRAJAD

 

Muiste,
tuldi kokku ajamata, 
ajamata asja pärast
tapeluse vältimiseks
veritasu valla päästmata
selgust saama

Tuna
tuldi kokku ajamata
lauldi ja oldi valmis taplema
vabaduse eest 
lubati vere hinda 
ja
kartulikooregurmeed.

Täna
tulda ei kokku asja pärast,
tullakse asjade ajamise vastu,
tapeldakse ja kisutakse -
kakukullide hordid 
siniste akende taga
mardustena kriiskamas,
piltide silmnägudesse sülgamas,
maskid ees ja 
ise seal sees
kehatuina
näotuina
teotuina
teotamas...
E-hee.

NÕUNÕUTUS (nõutu aju nõudepeatus)

Nõudepesumasin peatus:

nüüd on nõudel nõudepeatus,

nõutud nõud, neil silmis õud -

kuhu nõutud, tõstab jõud.

Jõud ei seisnud üldse jõude

tegi tuule alla nõudel,

nõudmata mõnd nõukat appi -

nõud said läbisegi kappi.

Nõutult nõutult seisab ema

kapi ees. Kust nõutab tema

nõude nõude tarvis nõu:

nõole lauda nõutud nõud.

vali sügis

Iga sügis on tulnud, et minna,

minna lasta on seda nii raske:

kes üle on kullanud linna,

laotand purpurit,

kõlistand vaske...

Iga sügis on tulnud et anda -

ta lubadusi ei jaga,

vaid pillab, mis pind suutnud kanda,

härmavarjudesse siis plagab...

Valin sügise värvidekülla,

härmapitsides varrukaservad,

ka siis kui  mu lagunend külla

viivuks vilksab vaid

mantlisaba.

VALI SILT

kui me sellepärast et
meile on kusagilt
täiesti teadmatult näppu jäänud
pakk päikesekollasel taustal
klantsivaid
võõrsõnu,

kui me sellepärast sildistame 

nende 
kõlavalt arusaamatute sõnadega
kõiki kaunina näivaid inimesi

nagu silmad kinni 
pimedas sahvris
suvalisi purke
kleepsudega pikkides
kui me sildistame nii

õkva otse
ja omadega,

siis 

kokkuvõttes
pole ju hullu sest midagi,
kui maasikamoosi pähe valitud
püüdlikul kohvilauapüünele
seatud

purk

osutub
ootavate 
õhevil ninade
õõvaks

va

surströmminguks