Elulinnamäe kivisel nõlval
laiub armunud paaride park,
käsikäed uitel Musumäel
armus rumalaim targemaist tark,
kirge meele ja mõistuse hõlland...
Pargi serval, sääl Musumäe taga
losutab lagunev hoone,
viib vermeissetallatud rada
aadripingini armutuiksoonest.
Tohter toimetab näiliselt tuimalt
vööni vihaallikais kahlab
sõnavalinguiiles jääb kuivaks
ja suhteid kiretult lahkab.
Skalpelliks ta pihus on paragrahv
lahkab fakte tunnete luudelt:
ühest kodust saab äkki kaks,
tundelaastude tuli kaob tuulde...
ja see natuke ühist taaka,
näpuotsaga vara ehk juurde,
armustarmutuks ühised aastad,
lävel lapsed, kes purevad huulde...
