Me hoiame nõnda ühte,
ehk
vähem
ebalevalt kui kord Ebavere mägi.
Me pinnal puuslikud on võõrad
neid kummardada Mats ei soovi,
kuid kaeb: sääl
koogutamas kogunenud
zombistatud teadmatuseikkes
punaudus uitevägi.
Me hoiame nõnda ühte -
me aja loos, mis kahesilmavahelt
on aja vardail kangalõimest
kaastundelohakusest bona fide
lahti lastud.
Aeg on!
Kas meie hoiame
end nõnda ühte,
ühisena
ebamaiselt jõhkra
vaimupimedusevägivalla
sõdade ja
unustuse vastu?
No comments:
Post a Comment