...

Ööliblikad tungivad tuppa

ja parvlevad mõtete taga

külmõrn tolmtiibade löök

lükkab liikvele

õõvadejada

me unes

me unes 

ja 

ilmsi

ilmsi 

kuhtunud 

olemisrõõm

ei sidet saa enam me silmsi

elujaatus on valus kui rõõn

ja me kivinend nägudel kaigub

kauge lapsenaerude kaja

ja me seisame keset tormi

ja me nutame kaotatud ajas

ja me seisame leidmata lohtu

ja me seisame lootmata leina

lootus kõnnib

kesk külmunud rohtu

teispool

intensiivravi seina

*

Ööliblikad tungisid tuppa

ja viisid Sind endaga kaasa

eal 

eal 

eal

enam

Sina ei rutta,

Sind vaid eneses 

kanname

kaasa.