Needmine

Sind oodanud ehk olen täna
vahest eile, kord ka  üle-
eilsel aastal.
Ma tunnistan, ei tähenda
see ootus  mulle kõike. Ega vähemat.

Las olla kirg ehk
kuum, ehk suisa laastav;
kord tardub aja igijäässe magma,
ja magama, kus ase südame,
basaldistunud leek.

Ma pole kerjaja! Hing minu,
uhke nagu saatan,
ei luba noolida
söeriismeid Sinu naise leelt.

Üks õhtu oli. Olin leebem.
Olid kauem.
Üks ämblik kudus võrku üle lae…
Su lumma väe ma murdsin,
puruks lõin su saua,
Sind pagendusse needsin! Meest,
kes kõnnib hilisõhtuil salavargsi
ja kujub öhe oma kuumad teod.
Ei minust saa su õhinaile arsti,
ei konkubiini,
ei diskreetset  armukest!

Ah käi kus kurat!,
parem sinna, kus Su naine. Ei
kuradilgi ole praegu Suga miskit teha…

Las leevendab su kehas
iha  kütnud paine
külm põhjatuul kes luusib
minu südame ja ukse taga.