SEE KLÕPS HAARAS ...

Üks tont liigub mööda
merealust kaablit,
ja mitu tonti mitmes jaamas
ringi sagivad,

kui tormieelset 
lageraielangil 
elu-surma vahel kõikuvate 
üksikpuude naginat
teeb börs,
mil hinnad kihutavad
kümme korda kuuni
ja, ehk, vahel jälle tagasi. 

Ma lisan kaminasse halu 
tormimurrust,
ja mõtlen mitusada meetrit
on mul vaja ämbriketti
ammutamaks vett
puurkaevu põuest,
kui tuuled viinud on
elektriühenduse õuelt
ja juba ületunamullu
säästmaks puid (?)
on paberarveparved 
lennutatud netti.

Neid pabervaba säästva 
lageraielangiseemnepuid
ei keegi stiihiate meelevallas toeta...

Ja ma ei saagi teada,
kes, kuidas ja mil viisil
paberarveldusest loobund 
loodussõbralikke kodanikke toetab?
Sest viimane, kes kustutanud
klõpsatades tule,
seesinasema klõpsuga
e-riigi täielikult 
sissepääsuks suleb.

Quo vadis, E-riline

küberriigitiiger?

Kas kasinamalt

me võtame heitunud parve

ja lendame läbi mere,

nagu kaablina kangastuv viiger?