Maale elama! @vanamehejuures

Lameda kännuööbiku rööked,
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus

on IN!

Kusagil kauguses ununeb
luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tilia cordata
linnuparvede kiirelthääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuurpõldude.

Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
matricaria discoidea
ja heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid alnus incana 
juured.

Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
autoga igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.


Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.

Kõik mälestused pannakse
inimelude herbaariumisse
@ERM.ee
et nad sinna  sajanditeks unustada,
leides rõõmsalt röögatada
samaaegselt mõeldes -
milleks see kõik
nii raske,
nii mõttetult maalähedane.
Ei ühtegi laiki,
ei ainustki klikki,
ei ühtegi roppnaljakalt labast
lüpsivanameest.

Milleks siis sinna maale
üldsegi
minna?