summa summarum.

Õnneelevant  õuele sammub,  

kui mammutid kummutisahtlis

virtuaalreaalsuses

kütitud

nülitud,

tükeldatud..

Küttidel

silmad KISsis

pärani lahti,

par EXELlanced

praktikas,

40 tundi nädalas

400 lahendit aastas!

ÕPETLIKUD KUIDAS-JUTUD.

Läksin sinna, eiteakuhu,

öeldi, et seal kõik on PRO!

Tegin seda, eiteamida,

pole hullu, see on proov!

Esmaspäeval tulen tööle,

ootab plaan, võib-olla PRO.

Elu nagu muinasjutus,

ikka jätkub uudset võlu,

käkaskaela töises rutus,

pro ja statt meil lehvib õlul - meil on PLAN ja see on PRO!

bellum parentes ultimus

Ühe süli ei sütita tuld.

Hääles ööbikuhela ei häili.

Teise laulude liustikujääd

tunde tardunud laava

ei pälvi.

Kord õilmitsend

elu- ja meiupuud

elu külmunud nõlvu

ei võlvi.

Hephaistos nörrinud

Aphroditega

sääb-sepistab-saeb 

üha puzzledeks

neidsinatseid

sugupõlvi...

Lõpuks

üks vaid me üle on muld.

koduvägivallahällilaul

Ühiskondlike 

moraali(tuse)normide

hälbel on välp

ühest purunemisest

igikestva eneseotsimise agoonias

kus teostuseni

ei jõutagi,

momentaalne

kui

kapsalehe alt

mõttepimedal hetkel

silmipimestavalt

leitud

pealiskaudne 

juhuühe:

käkaskaela

kaela ja sängi.

Kui ei vea,

siis

polegi

Nipernaadi,

vaid töötu

kes vanglaleivalt

saand linnaloa

järgmise süüdimõistmiseni.

Kui veab,

siis läeb kinni,

enne kui 

tunda saab

koduvägivalla kõrgemat määra,

saatjaks

veelsüütalapsed,

keda eluaeg

saadab sajatus:

põhjatu rahaaahnus,

piskut

aganaleibagi andmata.

Visioon

Hiiglaslik õigusmarket,

üks ja ühine,

talaarides kassapidajad,

rahulolevad kliendid,

avatud 24/7,

tule dressides, pidžaamas,

peolt või vannitoast,

teisest riigist

või kõrvalmajast - 

oleme alati avatud!

Meil on 

boonuspunktiprogrammid

(mitteretsidiivsed),

tuulena läbituhisev tugipersonal,

peamiselt AI-tatud toed

(mitte tõkked).

Teenindame üleilmsel 

tippkvaliteedil,

ülehelikiirusel,

ülima sooviga olla üks

ja teenindada

üksikust üldsuseni,

luues lahendeid

mis ühtpidi lugedes

on kristallselge kukeaabits,

teistpidi lugedes

kõrgekvaliteediline,

defineeritud,

tuvastatud,

analüüsitud, 

motiveeritud

sajadigilehine,

kohtupraktikat käsitlev, 

kõrgjuriidikast nõretav

veatu

täiuslik,

õige 

ja õiglane

otsus.

Ääremärkus mahub

üleminekuperioodi

autolavkasse,

linnade vahele

põlveotsas pilve kiigutades

kõrvaklappidest kahinat kuulates

neidsamu briljantseid

kahtpidi selgelt loetavaid

otsuseid

kibekiiresti käkaskaela

üksteise otsa lükkimas,

nagu keskaegsed 

kasinad mungad

roosikrantsis

helmeid klõbistades

pimedas kongis,

kõigi patuste elude

parandamiseks, 

lunastamiseks,

rangelt

Raamatu 

reeglite 

järgi,

Menetluspraktika

Päevast päeva me heinamassiivist

taga ajame nanonõelu,

copypastede retsidiivi,

seadustähede taevasõelu...

Nii rinnuli-ninuli lookas

veel niitmata heina massiivis -

kuidas võiksime samas ka toota

Semiramise aedu kursiivis?

lahutusanatoomikum

Elulinnamäe kivisel nõlval

laiub armunud paaride park,

käsikäed uitel Musumäel

armus rumalaim targemaist tark,

kired meele ja mõistuse hõlland...

Pargi serval, sääl Musumäe taga

losutab lagunev hoone,

viib vermeissetallatud rada

aadripingini armutuiksoonest.

Tohter toimetab näiliselt tuimalt

vööni vihaallikais kahlab

sõnavalinguiiles jääb kuivaks

ja suhteid kiretult lahkab.

Skalpelliks ta pihus on paragrahv

lahkab fakte tunnete luudelt:

ühest kodust saab äkki kaks,

tundelaastude tuli kaob tuulde... 

ja see natuke ühist taaka,

näpuotsaga vara ehk juurde,

armustarmutuks ühised aastad,

lävel lapsed, kes purevad huulde...

bellum extremal inter parentes

Kunst on unustada

kõike mis on olnud,

täppisteadus meenutada

mida polnud.

Liigestest on lahti

suhete fraktuur -

läbisegi iha pruudiloor

ja tundesurnukuur.

Kunstnikud on

elujanust joobes

Teadlased on

olematust puutepunktist 

allergeenilööbes...

Ühe untsus suhte

ühte kaksiheeliks 

ulbib

üheksanda laine uhtes.

Vaenukägu

Olen mõistnud õigust,

püüdes mõista

mõistmatuid

inimesi,

olen jooksnud liiva,

mõistmata sundi

mis

lõhub

ja lööb

ja lööb

pähe

ja öhe

kujub

lõputud

varjumehed

ja -naised

et

lapsed

langeks kui lehed

õõvapuudelt

lõiguks liha

närvidest, luudelt,

et armust saaks

armid

hinge 

igaveseks

või igavikku.

 

Olen mõistnud õigust,

mõistmata

vaenude tuhandet nägu

lendan

asises lootuses

ühtlahknenud 

kurjade mõtete kohal - 

pelk

kodusõdade vaenukägu.

Katkised lapsed

Ja neid löödi ja löödi

ja löödi,

ja minagi lõin 

ja lõin -

lõin löödutest

lahendeid,

aga ka

luulet.

See on vähim,

ja ühtlasi enim,

mida  nende heaks võin. 

cui prodest?

Kui elupuuhekk jääb

jõrmina elule ette,

siis kohtuvaidlusse hüppad

kui tundmata vette.

Saab vaetud ja saetud

puid maha nii täna kui tuna

kord peos tühi koor,

siis jällegi mäda on muna.

Linn tuledes tuikab,

hoov tumeneb varjude vilus

naabrust tumedat taluda tuleb 

kui karpilaotusehämarat 

kõhetul kilul.

Mis? Miks?

Mis värvi armastus on,

ära küsi.

Mis värki armastus on,

mis ei püsi?

Miks äkki armastus on

must kui süsi?

Miks otsa sai? - Ah, parem,

ära küsi!

TOSINTOSINAPÄEV

Kaksteist korda kaksteist kuud

olen kandnud talaari,

seadnud sadade õiguste puust

intarsiaid otsusteks saalis.

Ja ne lõputu vaidluste jada

ajas eales ei kahane

mõnes pott peab mustemaks pada - 

selgust sellesse tahame!

Ja need mehed, need Vargamäe omad,

nemad eal pole väsinud ära,

tungleb digiakende taga

kasvav õigustekärajakära.

Let's lennata!

Hellad me velled!

Let's põleme heledalt,

ereda leegiga

laenude laastutules,

pärituult 

reisime, mängime

kõrtsis, kasiinodes -

livin' la vida loca,

las lennata pappi

las põleda,

mull on meis sees,

kas kuuled!

Hellad me velled,

las halame haledalt

hoiame kerjakotti:

lapsed on leivata,

võlad on jõledad -

kolinal kohtus

pankrotti.

Mõtteanesteesiakliiniku märkmed. Dementsus.

Eluluitumus üksluisus - 

lõkat-likat 

dementsus va luisk

üha kiiremalt

luiskab - 

mäluväsimust niidab

päev-päevalt

lühemaks

aja vahedaksihutud vikat.

Kohus kui ÕIGUSSUUNAMUDIJAD

Iga kord kui valitsusi vahetub,

töösse lülitub taas

menetlusreform.

Laual seadustikke üha vaheldub,

veebi helendavas aknas

materialiseerub ahjuvärske norm.

Positiivselt poolelt -

praktika ei jõua kivineda,

kohtuveskid jahvatavad 

vilkalt igast viljast.

Mõttel  pole aega  laieneda

ega aheneda - 

ta dünaamiliselt kulgeb

üle koormiste, 

veel Tallinnana valmimata

menetlusesillal.

MIS ON MEIL MUUTUND? e. tões ja õiguses loodud peremudelite taak

Pearu ja Andres koos õndsalt

ihalesid üht surnud naist.

Õigussõdades, kõrtsis ja kõntsas 

ei hoolind nad elavaist.

Ühel askeldas lambasihver,

teisel talla all karja-Mari -

kättesaamatult hõljus ne üle

õndsa helehäel-Krõõda vari. 

Nad peksid ja sõimasid lapsi,

naisi tõukasid endast ära,

laste silme all elajaid tapsid

kõik üksühe kiusu pärast. 

No mida me õpime sellest,

kui issanda päike läind looja,

mida õpime meestelt nendelt:

heldust, lepitust, hingesooja?

Lapsed kombe said pageda kodust,

kui täitus neil viimane mõõt,

väärkoheldud naisi sai rodu,

sealhulgas ka tööstsurnud Krõõt...

Praegu Pearul sihvrit ei passi

tuua üldsegi altari ette
Andres hommikust õhtuni rassib,

peret naisele lükates ette.

Nad kõrtsitand, kaklend ja praalind

purjuspäi rallind külade vahel,

siis, nahistand valmis paar titte,

DNA-d testind  kohtusaalis.

Eks Pearul, tal on must Bemar

lubadeta ta paarutab ringi, 

Andres liising-New Hollandi heedri

vihast keerab kraavi peal plindri...

Üksühele ära pannes

saab sada komöödiafilmi,

neist ühtki ei näidata Cannes's,

pered pakku saand mahalöödsilmi...

Nüüd alles need saagad saand tuure 

aastakümneid on söödetud ette:

tões ja õiguses eestluse juured:

eided vait, lapsed vakka, vits vette...

My name is Lambiste. Jamas Lambiste.

Ta pilgutab jahmunult silma:

kuis kesapõllule sattus?!

Siis guugltransleidib ilusaks ilma

pakub päiksel' tormi eest katust.

Ta tulistab, teadagi, puusalt:

iga lasuga kümnesse tabab,

ta tohmakaid tuuseldab tuusalt

rabamurakad jalustki rabab...

Ta elab Nigeerias, Laoses

sõdib Malis ja Afganistanis.

Ta elu on alati kaoses,

ja säästud on seilamas paadis.

Ta leiab su alati üles,

kingib Facbookis lilli ja armub

ta sõnades kannab sind süles,

siis elumuredes tardub.

Ja ainult Sina! saad päästa

ta elu, ta au ja ta säästud,

selleks pandi vaid vara ja maja

viska tulle viimsedki laastud!

Ta saadab sul Idamaa aarded

ja lahinguis kogutud säästud,

et olla 105-s ta  naine:

pankrotistund, unustet, rääsund...

KOLM ON ...

Kolm tilka verd
ma andsin doonorina,
kolm tilka sülge
sai koroonatestile,

kolm tilka higi

valasin bitcoinibuuma,
kolm tilka pigi

annetan pankrotile.

Kolm karvast ja

tsenseerimata sõna

ma võimu suunas ikka

teele lähetan

Kolm õrna elutähtsat sõna -

mis olid need?

Sa vanapagan,

vat neid 

küll

ei mäleta..

õigusülane (sporadicus iniuris)

Õigusriik algab meist endist.

Mitte kohtust, advokaadist, kliendist,

rule of law 

õigusriiki ei loo

kui

kodanik

seadustel vastandub:

õigusülene

õigusvastasus

tõstab õitsele puhkedes

pead -

Õigusülane

egiidi all

TEEME VAID HEAD:

libertas libertatis,

let loose the law,

lose the law! ISETEAN!