KLUPPIMAS

Närvipritsmed on laiali seinal,

õhku lõhestand
kirekirve löökiderehm

kesköökureparvedes. 

Patuõunad on pajukileivas,

äpis laikides lüüakse laiaks

keelepeksupinkidel

sügavmõtteta terade  

kassikuldreht.

- See ongi see

öölokaalide laudadel

jääkuubikuklaaside vikerkaartel

higis, halljates rööklaudes

äkksüttinud Leegitsev Armastus?

- Yep! #Love_Temaise. 

- OMFG! So pesueht!

Tee tee

Üks keel

üks sõna

kui multiristtee,

mille iga haru 

viib

erinevasse Rooma,

olles teel

teed teed,

tee,

tee

seda teed,

mida teed,

kuid

olles kuid

kuumal teel

kuum tee

teeb

südamest

terase.

amormort (vt ka. 'natüürmort')

Mu mõttetasandikul

äiksepaiste

Su tundemaastikul

on roostes Põhjanael

Me kokkupuute

olematuil suudlustel

koirohu kirbe maitse

ja käsikäes me vahel

vahe käik sees

kahemehesael

My name is Lambiste. Jamas Lambiste.

Ta pilgutab jahmunult silma:

kuis kesapõllule sattus?!

Siis guugltransleidib ilusaks ilma

pakub päiksel' tormi eest katust.

Ta tulistab, teadagi, puusalt:

iga lasuga kümnesse tabab,

ta tohmakaid tuuseldab tuusalt

rabamurakad jalustki rabab...

Ta elab Nigeerias, Laoses

sõdib Malis ja Afganistanis.

Ta elu on alati kaoses,

ja säästud on seilamas paadis.

Ta leiab su alati üles,

kingib Facbookis lilli ja armub

ta sõnades kannab sind süles,

siis elumuredes tardub.

Ja ainult Sina! saad päästa

ta elu, ta au ja ta säästud,

selleks pandi vaid vara ja maja

viska tulle viimsedki laastud!

Ta saadab sul Idamaa aarded

ja lahinguis kogutud säästud,

et olla 105-s ta  naine:

pankrotistund, unustet, rääsund...

depresseeritu rehabilitatsiooniprogramm

Hingel uks,

uksel hing,

hingel ling

heaolu koomas

mõtteid poomas

kainust kaugusse joomas,

mälusse süüvides

ses sügavustes voolab

Styxist ümber sündind Amazonas.

Ta kaldail vihmametsadesse mattund

tuhat väljasurnud

rõõmutsivilisatsiooni linna -

sinna

on vahel harva

ehmatusest eksil

Uskumatu Toomas,

eksiilis unemaastikuilt

eksortsismi käigus välja aetud

unelma

reaalsusest puretud eksoskeletti

vangistatud metsikumast

metsistunud peajalgse

alge:

me metsik jumal

meis endis

ürgvalvel,

et vihmametsades ei

algaks

röövarheoloogiline

valiklageraie,

et tähtaegselt

esitatud saaks

meis iga teismeline vaie,

mis ründab

ilmakorda

omakorda

saates kuule,

raketikütuseks

on segus sajatus ja luule.

KOLM ON ...

Kolm tilka verd
ma andsin doonorina,
kolm tilka sülge
sai koroonatestile,

kolm tilka higi

valasin bitcoinibuuma,
kolm tilka pigi

annetan pankrotile.

Kolm karvast ja

tsenseerimata sõna

ma võimu suunas ikka

teele lähetan

Kolm õrna elutähtsat sõna -

mis olid need?

Sa vanapagan,

vat neid 

küll

ei mäleta..

õigusülane (sporadicus iniuris)

Õigusriik algab meist endist.

Mitte kohtust, advokaadist, kliendist,

rule of law 

õigusriiki ei loo

kui

kodanik

seadustel vastandub:

õigusülene

õigusvastasus

tõstab õitsele puhkedes

pead -

Õigusülane

egiidi all

TEEME VAID HEAD:

libertas libertatis,

let loose the law,

lose the law! ISETEAN!

ÄRASPIDIKÄRAJAD

 

Muiste,
tuldi kokku ajamata, 
ajamata asja pärast
tapeluse vältimiseks
veritasu valla päästmata
selgust saama

Tuna
tuldi kokku ajamata
lauldi ja oldi valmis taplema
vabaduse eest 
lubati vere hinda 
ja
kartulikooregurmeed.

Täna
tulda ei kokku asja pärast,
tullakse asjade ajamise vastu,
tapeldakse ja kisutakse -
kakukullide hordid 
siniste akende taga
mardustena kriiskamas,
piltide silmnägudesse sülgamas,
maskid ees ja 
ise seal sees
kehatuina
näotuina
teotuina
teotamas...
E-hee.

NÕUNÕUTUS (nõutu aju nõudepeatus)

Nõudepesumasin peatus:

nüüd on nõudel nõudepeatus,

nõutud nõud, neil silmis õud -

kuhu nõutud, tõstab jõud.

Jõud ei seisnud üldse jõude

tegi tuule alla nõudel,

nõudmata mõnd nõukat appi -

nõud said läbisegi kappi.

Nõutult nõutult seisab ema

kapi ees. Kust nõutab tema

nõude nõude tarvis nõu:

nõole lauda nõutud nõud.

LAHUTUSANATOOMIKUMI PATOLOOGI MÄRKMED 3

Kujuteldamatuil sõnul seletamatult
nõelun ja nõelan ühtaegu
maailma eri paiku:
lipp lipi peale,
lapp lapi peale,
lapsi nahka pistmata,
üle oaaia,
üle õueaaia...
sina issanda kapsaaaed 

ja need tema ussidehordid küll...

võitu või ...

Kas kaal
saab sellest kaotust või võitu,
kui võitu on võicroissant
ja hummusevõiku?

PÕUAÕUN

Põuaõunte pakatavas punas
pilgeni on päiksepaistepattu,

põsel õhetava ehalooja kumast

õrnalt-õrritavalt 

läbi vappub

tulevikutalve

tuudaimmaigulise

nälja ette näpistavat luna

keset kõrgpandeemiliselt 

kahvatuvat katku.

A-SOTSIAALMEEDIASTAAR ekskrementaalfilosoofiateaduskonnast

Sotsiaalmeedias on
oma asotsiaalid.
Neid puudutada keegi
eriti ei tihka.
Ei ole kindel, mida nende
aju ihkab,
ent kindel on,
et see, mis ajust väljub,
Anti-Midastes
surmtõsikindlat
on 

muteerunud
fekaaliks. 

DIgi-digi-digi-digi-digi-di...

pilvetupsud pilvemaal
põrgatavad andmeid...
rügab-rassib rüperaal
infi juurde tassib:
isikustab ühed umbeks, 
põhiõigus
erodeerub,

pilvepõjas puhas rüsi
kuhjub-kuhtub-kompileerub,
korrumpeerub.

Ajutaju eutrofeerub
vale vaob ja
upub tõde,
üldhumaansus
denonsseerub,
formalism kui ülem hõbe-
ülem kulla-
koormaist,
tuleb 

üli-

tunnistada.

Ülikiires andmetulvas
vaikib vaistki,

viimsest avalikust laevast 

ID- postpartum

koherentselt
lahkub
tõde,

armas sõber,
kas ja millal siis,

kui üldse,

nägid

andmepuude taamal

lihtsalt
metsa?

jälitustegevusetuse jälil

Maailm on jälgi täis - on jäljed kõigest kõikjal,
neid mõned jäljetuna jäljeelu jälgivad.
Hulk jälgi jäljelikult siia - sinna põikab,
kae jälgijaid, neist tosin jälgi jälgilt jälitab.

Mis järjepidev, jäljed jälgedesse järgi läevad!
Hulk jälgi jälgi jälgivad, siis omavahel ristuvad.
Neid ära jälita, kes jäljetuina eksiteele jäävad!
Ja hoidu jälgedest, mis teisi lihtsalt rikuvad.

Jälg-jäljelt jälitavad jäljed jälgi,
jälg-jäljelt jäljed jälgi järgivad.

Nii hääst kui jälgist jäljed jäävad järgi,
kord uued jäljed jälle vanad rajad pärivad.

EI elundlikule kõneviisile!

Jah, ma tean,
et mu nõrkus on kõrkus,
sest mu hing ihkab
valguse poole,
ja  ta küünib,
kus mõtete hõrkus
õitseb aiana
päikese poole.

Jah, ma tean ka kõiki
neid sõnu,
mis väetavad
puude juuri,
ja ka kõiki neid karvaseid
sõnu,
mis täidavad
tänavaruumi...

Olen valinud vabaduse
vaadata avasilmi
kogu ilma ilu,
labasust, tsirkust
täisvärvides, varjudes, kirkuses,
aga mitte
kui
pornofilmi.

Meie igapäevast kiirelu (vrd. kiirtoit, rööprähklemine, multitegum, ajaplaneerimine etc.) anna ...

Kui kõik on Sul aja taga,
siis
Su elu on aiataga.

Peamiseks mõtteks saab
leida üks auk,
aga mitte ajas,
et sinna
midagi
kiirtoiduna toppida,
vaid
auk selles aias,
et
hetkes elu sees
seista
ja
lilli noppida!

verbus dictum versus verbae digitalis

igal sõnal  on koht
ja kaal
igas hingetõmbes
on tõde.
Kõigub
kipakas tasakaal
vaikib kuld
ja kahvatab hõbe
tarkuse tilluke
kärbes
piriseb
otsinguämbliku
tumedas võrgus.

Kokku kleebitud lause-
lohede
läbimatu
läbinisti
kaalutu mass
tsunamina uputab.

Au haavamine on unund 
õigust unustada on õigeim,
ja me müüme enese maha!

ja me müüme end üha ja aina
kehadena ja hingetult
maha.

Ja me hinda üldse ei vaata.
Nii minnakse aiataha.

KARANTIIN KÖÖGIS e. paranormaalne aktiivsus

Kes see kollab potte mööda,
kõnnib köögikappi mööda,
kiikab köögis külmikusse,
vaatab vaikselt sahtli sisse,
õhkab õkva õunakaussi,
käpa kratib kommidesse,
närib nurgas rosinaida,
kallab toosi suhkrut teesse,
tükisuhkru pistab põske,
kohviube kamalusse,
kuiva pastat karmanisse.
Tassib saagi tahatuppa,
nosib vaikse nohinaga.

Tuled kööki, süütad tuled:
tühjus kõikjalt vastu tuleb.

Quo vadis v. qui prodest?

Taome adrad mõõkadeks,
mõõgad kirvesteks,
kirved taome
hiide,
hiied laome
ahju,
kirikud
kirkaga
killustikuks,
mõtted
mõminal
mõttetusteks...

Mõttetud,
mida nendega teha,
nojah,
no
nemad,
pistame püünele!
kõrge kaarega
kõnet laskma,
uusi atru mõõkadeks
kihutama,
mõõku kirvesteks
taguma
kirveid puusüüse
raiuma...
Süü,
see puusüü
on
süü
meie
sündimata
südametel,
elamata eludel,
põrmustatud
põlislaantes:

Olla nõnda on
uhke ja
hä-
vit-
a-
v
.
Eesti asi,
me Nokia
me põhjakotkaste pesapuude,
me samblasülede,
me marjalaante,
me metsiste mängupaikade
Auschwitz.

Quo vadis?
v.
Qui prodest?