Koidik rabas

Uni eksil udu mööda,
silmis virvatuli.
Päev üks tõuseb, teine loojub,
taevaserva tuli.
Valgus tuikab udulaamas
südamesse lõõmab,
laul, mis mõtteis vaikne vulin
hingest ilma mõõnab.
Udu hulle unistusi
endas hellalt kannab
piiritusse rüppe võttes
kõigil' kaasa annab.
Sulandudes uduviirgu
maailmasse mühad,
uduna soost taeva kandud
kehatu ja püha.

Lubadus

Hiiepuu hinge ja mällu
sõnatult seisma jäi
südametuksete vahele
krobe puukoor katab
nüüd hinge kaht
üksainus tüvi -
MEIE