Monday, June 1, 2026

TENEBRAE DEMENTIA

 primordial darkness swelling inward,  

a dementia radiating perpetual spite  

is a black hole  

in the self-awareness of the self  

and of those close to it,  


it devours love,  

emits waves of despair  

from A to O,  

from one to nine  

(the seventh is no greater, no more meaningful)  


darkness persists  

from dawn to dusk,  


counting the strikes of the clock  

becomes sifting numbers—  

some fall through the holes,  

some are forgotten altogether,  


left behind  

like last summer’s pumpkin  

to wither on top of the cupboard  


…  


someone is walking somewhere  

I have seen him  

known him  


who?  


me / you / he?  


o?

Momentum


Glass galleries hold
glimpses of memory
in a capsule
at the ice-cream corner

a flash—

threads still in the air

a pause:
new fibers twisting into strings,
old ones lowering their heads
into reminiscence

relation-mayhem
folding into
unknown joy,
if let

amid a dawn of a day—
almost gray,
almost rainy,
but not yet

you stop—

still
an almost-smile,
almost poignant,
still

staring at
a dragon-shaped balloon
guarding something
that needed no guarding,
or perhaps
it was not even there

the moment loosens,
fading into the day

and still
you don’t move

those 10,000 steps
a day
toward solitude

Wednesday, May 27, 2026

Igasuguste asjade juured
me arusaamade mullas
võivad olla kas
hullus
või hellus..

Ilujanused
kõrgid kellukad
kõrgel keskpäevalael
eitavad juurte
olemasolu
ja vajadust

lenneldes tuules...
Need seemned,
ah nemad,
las nokkida linnud
neid
klantspiltide 
tagakülgede
tumeda tuuma
seest..


Tenebrae dementia

ürgpimedusse turpudes
igitigedust kiirgav
dementsus

on must auk
enese ja
lähedaste eneseteadvuses,
neelab armastuse,
kiirgab A-O meeleheitelaineid
ühest üheksani
(seitsmes ei ole suurem ega sisukam).
Pimedus kestab ka
koidust ehani,
kellalöökide loendamisest
saab numbrite sõelumine
osa kukub läbi aukude
ja osa unub sootuks
koos mullusuise kõrvitsaga
kapi otsa
tohletama.
...

Keegi kõnnib kusagil
olen ma teda näinud
tundnud

kes?
ma/sa/ta?
o?

Tuesday, January 27, 2026

27.01.2026 uus aasta

See aasta algab A-tähe all,
kuumalt ja mesiselt,
auravate lilleõitega 
suurtes kruusides,
Laual on Tamiflu
segus paratsetamooliga,
vana hea aspiriin
ja laua all soojad sokid.
Kõike tuleb ju
läbi põdeda,
et vanast saaks
ümber päikese
uus 365-tripp:
sõidame põnevalt,
põeme põlevalt
#A-gripp!

Tuesday, January 20, 2026

KLUPPIMAS

Närvipritsmed on laiali seinal,
õhku lõhestand
kirekirve löökiderehm
kesköökureparvedes. 

Patuõunad on pajukileivas,
äpis laikides lüüakse laiaks
keelepeksupinkidel
sügavmõtteta terade  
kassikuldreht.

- See ongi see
öölokaalide laudadel
jääkuubikuklaaside vikerkaartel
higis, halljates rööklaudes
äkksüttinud Leegitsev Armastus?
- Yep! #Love_Temaise. 
- OMFG! So pesueht!

Saturday, January 10, 2026

SÕNAPAARITUS

STALAG  T IIT
STALAG M IIT

T langeb M-i avatud rüppe
nii sünnivad siia ilma
väikesed sambad!

ARGIPÄEVITUS

Argipäevitus tuleb tööga
lõputuil valgusest ujuvail väljadel
noppides,
niites,
kündes-külvates-rohides-lõigates...

...vahel võsastund lepiku varju põigates
silmad päikesest pimestund
peatud hetkes,
hõigates
tuulde
seda ühte ja ainust A-d (kuni O-ni),
ta pidi ju,
pidi ju tulema vaeva ja tööga!

Ootad pimestet silmi,
põsil kuumuseõhetus,
põues üks pisike helinaõhin,

aga,

see armastus, tema on pime, 
kuulaja kõrvad on kurdid,
servist argipäevituspõlend...

Siis kui üldse enam ei oota,
südamesuled, kastetud tuliverega,
õrn salakirjutuskõhin -
arm laskub üle 
me lootuste
pilkaselt pimeda 
ööna.