Tänusõnad

Ühtäkki  lõpeb aeg ja samas:
kõik on alles alguses
on lõppemas üks väike lõik,
kõik suur
on alles ees!

Koos mindud tees

on eriline iga üksik hetk

ja üksik hing - 

kõik see taas uuelt

terendamas ees: 

teel üles

algab 

vastne 

ring.

Sulg-sule haaval

viie aasta vältel 

saadud tiivad

päev-päevalt

enam kannavad.

Ja järjest rohkem juurde

tuleb õpetajaid 

neid,

kes sulgedele 

edaspidi

värve 

juurde annavad.

Hetk ajas tänada on mõttepesa, 

Sütevakka,

mis on leegi andnud,

ja kõiki neid, kes

meie 

kallid

noored tiivad 

enda hoolde võtnud, 

ja nad 

värvidesse kandnud!

Libahundi presumptsioon

See hetk, kui  tõel ja õigusel 

uinunud Tammsaare 

pani selja kokku

libahundil ratsutanud Kitzbergiga 

sünnitas

ühiskondliku kiusu  

koletise: 

"Naine, oled liba!"

Lasteias, koolis või parlamendis,

ükspuha,

klaasist lagede vahel

võid olla vaid

vait  

nagu Lumivalgeke - 

kaunis silmapaar

suletud,

suu kohal,

huuled kokku pigistatud

ümber

sõimusüljepritsmevahust

mürgitatud

õunasuutäie.

Kiusamise

põhiõigus

on pisimalgi 

pöialpoisil.

Sest, see Tiina,

vaata, no vaata teda,

tema on libahunt!

Kuidas muidu ta julgeb 

niimoodi

ise

esile tükkida,

püünele pürgida.

Kes ta, lilleke, selline on?

Kaasaegne

stagneeruva mõistuse,

möirgava matsimaskuliinsuse,

õevase suguõeõeluse,

karjuva kadeduse,

lokkava lolluse 

toodud, 

vaimu vaesumisest võrsuva pimeduse

sõimkultuurses kolkamentaliteedis

kesk patriarhaadi pühamut

asuvale

labase lastaia- ja koolikiusualtarile

asetatud

ohvriloom.

influencer

... ja kui me ei saa ja ei suuda
vaos hoida iseend,
ka siis kui me mõttelend 
omab õhupalli ja luuda,
kus 
korvi kokku kaheksa puuda
väärmõistete soolakotti 
on kivinend,

siis vaimus me tahaks ja suudaks

joosta suurmeeste jälgede ees,

kuid meie mõtete pisike Juudas
loeb näruseid
seekleid
me sees
konverteerides klikivaluutaks
mis tuua võiks võimatu lend!

DIgi-digi-digi-digi-digi-di...

pilvetupsud pilvemaal
põrgatavad andmeid...
rügab-rassib rüperaal
infi juurde tassib:
isikustab ühed umbeks, 
põhiõigus
erodeerub,

pilvepõjas puhas rüsi
kuhjub-kuhtub-kompileerub,
korrumpeerub.

Ajutaju eutrofeerub
vale vaob ja
upub tõde,
üldhumaansus
denonsseerub,
formalism kui ülem hõbe-
ülem kulla-
koormaist,
tuleb 

üli-

tunnistada.

Ülikiires andmetulvas
vaikib vaistki,

viimsest avalikust laevast 

ID- postpartum

koherentselt
lahkub
tõde,

armas sõber,
kas ja millal siis,

kui üldse,

nägid

andmepuude taamal

lihtsalt
metsa?