TEOLE, TEOLE, HELLAD VELLED!

Teoorjus me geenivaramus

taas tõstab pead:

Me ümber on kuriteod,

aga

näha tahaks ka head!

Tulen hommikul aiast, 

üle tanuma,

läbi õe õueaiaõieilu,

kastemärgade kellukakannude vilus

ootel õllega anumad...

...nõnda ma panustan

kuriteovastasse võitlusse,

on märjad ja ligedad

kummikinnastet' peod

langenud kaares laias

iginäljased võõrad reod

hispaania marodöörid,

kuritigedad teeteod.

HAAVAKIVI HÕBEPAJU

Ristsõnadesse lahendet sudoku…
neist kumbki enam üldse ei saa kokku.
On laual pragunenud tass ja
köögis kulund põrand,
pilk peatub tassiservas laiutaval
pruunil mõral.

Kõik justkui ootel --
kell on seinal, kuid ei käi:
on tühi patarei,
ei keegi teda enam
vahetada täi.

Said keevitatud-rautatud metalli
aastaid hool ja elutõed,
ei saanud mõõka rauast suurest,
vaid skalpelli,

kalevite kombel
vana mehe väsind jalad
leidsid oma Kääpa jõe.

Oks langes hõbepajult,
sügavusse laskusid taas juured,
mis mullas kandvad sugupuid
said lisa,

... see oli suve viimne hommik,
mil must lahkus isa...