HAAVAKIVI HÕBEPAJU

Ristsõnadesse lahendet sudoku…
neist kumbki enam üldse ei saa kokku.
On laual pragunenud tass ja
köögis kulunud põrand,
pilk peatub tassiservas laiutaval
pruunil mõral.

Kõik justkui ootel --
kell on seinal, kuid ei käi:
on tühi patarei,
ei keegi teda enam
vahetada täi.

Said keevitatud-rautatud metalli
aastaid hool ja elutõed,
ei saanud mõõka rauast suurest,
vaid skalpelli,

kalevite kombel
vana mehe väsind jalad
leidsid oma Kääpa jõe.

Oks langes hõbepajult,
sügavausse laskusid taas juured,
mis mullas kandvad sugupuid
said lisa,

... see oli suve viimne hommik,
mil must lahkus isa...