Jalutuskäik

Kas tunned - kevadiselt lõhnab maa
kui üle pargiteede voolab sulavesi?
Su silmad sulen oma sõrmedega hiljukesi...

Ei! Oota! Vaiki! Ära küsi,
mis kell on. Kas meil pole küllalt aega,
et kummarduda nuusutama märtsikellukesi.

Jah, kallis, oh, me töö on .. nagu mesi
kui korra kleepub talda,
siis käies üha naksub-naksub-naksub...

Mil olime me viimati küll
ainult kahekesi?
Miks kevad äkki lõhnab
nagu kõvakskeedet' vesi...

Vahel lähen endast välja,
vahel tulen tagasi,
vahel viskan ennast välja
oma mõttepagasist.

Vahel uksest välja läheb
ainult minu keha,
vaimul väljas, seal kus tähed,
vahepeatus teha.

Vahel endast välja minnes
uhkelt mõttes välja teen:
väljavõtteid, ülesvõtteid,
välimäärat' mälule.

Jäine. Jäime. Je t' aime.

Küps hingemari, mille noppisid,
jäätus hetkega Su hingeõhus.
Olgu, jäta ta nii,
vedelasse hapnikku.
Valu on tardunult ilus.

Palun ära ainult hakka
mikrolaineahjuks
jahtunud tunnete režiimil - defrost.