NÕUNÕUTUS (nõutu aju nõudepeatus)

Nõudepesumasin peatus:

nüüd on nõudel nõudepeatus,

nõutud nõud, neil silmis õud -

kuhu nõutud, tõstab jõud.

Jõud ei seisnud üldse jõude

tegi tuule alla nõudel,

nõudmata mõnd nõukat appi -

nõud said läbisegi kappi.

Nõutult nõutult seisab ema

kapi ees. Kust nõutab tema

nõude nõude tarvis nõu:

nõole lauda nõutud nõud.

Libahundi presumptsioon

See hetk, kui  tõel ja õigusel 

uinunud Tammsaare 

pani selja kokku

libahundil ratsutanud Kitzbergiga 

sünnitas

ühiskondliku kiusu  

koletise: 

"Naine, oled liba!"

Lasteias, koolis või parlamendis,

ükspuha,

klaasist lagede vahel

võid olla vaid

vait  

nagu Lumivalgeke - 

kaunis silmapaar

suletud,

suu kohal,

huuled kokku pigistatud

ümber

sõimusüljepritsmevahust

mürgitatud

õunasuutäie.

Kiusamise

põhiõigus

on pisimalgi 

pöialpoisil.

Sest, see Tiina,

vaata, no vaata teda,

tema on libahunt!

Kuidas muidu ta julgeb 

niimoodi

ise

esile tükkida,

püünele pürgida.

Kes ta, lilleke, selline on?

Kaasaegne

stagneeruva mõistuse,

möirgava matsimaskuliinsuse,

õevase suguõeõeluse,

karjuva kadeduse,

lokkava lolluse 

toodud, 

vaimu vaesumisest võrsuva pimeduse

sõimkultuurses kolkamentaliteedis

kesk patriarhaadi pühamut

asuvale

labase lastaia- ja koolikiusualtarile

asetatud

ohvriloom.

DIgi-digi-digi-digi-digi-di...

pilvetupsud pilvemaal
põrgatavad andmeid...
rügab-rassib rüperaal
infi juurde tassib:
isikustab ühed umbeks, 
põhiõigus
erodeerub,

pilvepõjas puhas rüsi
kuhjub-kuhtub-kompileerub,
korrumpeerub.

Ajutaju eutrofeerub
vale vaob ja
upub tõde,
üldhumaansus
denonsseerub,
formalism kui ülem hõbe-
ülem kulla-
koormaist,
tuleb 

üli-

tunnistada.

Ülikiires andmetulvas
vaikib vaistki,

viimsest avalikust laevast 

ID- postpartum

koherentselt
lahkub
tõde,

armas sõber,
kas ja millal siis,

kui üldse,

nägid

andmepuude taamal

lihtsalt
metsa?

UUDIS- ja UNARSÕNADE E-ristatud E-LU

Esimene vasikas

ei taha aia taha minna,

ta läeb nutiseadmesse

ja reloadib, apdeidib, apgreidib,

siis salvestub sinna,

instas end imetleb,

messeris chatib,

discordis ühendab

kõigi maade gamervasikaid, 

kes

igavestiõitsevaid võililli

levelite kaupa 

konsumeerides

kasvavad

e-koolis, 

ja kodudes  e-leviteerides,

reaalsust ja igavust

e-limineerides.

E-elu  e-esm2rgid

uhked ja  normis - 

kasvada vihaseks

unicorniks.

Tunnustatud Eesti maitse

Laisad lagled Laadogalt,
linnud valgepõsised,
reisil töiselt tõsised,
külalised kaugelt maalt,
kutsumata
pistsid  põske, 
panid pintsli - 
(jätkus isu!)
sadu aakreid talivilja,
ehtsat Eesti rukist-nisu.
Pääsukesemärgiga!

Kes see maksab memme vaeva,

tasub taadi viljaseemne,

paitab traktori külvikut,

hüvitab lörtsitud kõlvikut...

inglilugu

Unejutus tolmuingel
istub tasahilju õlal,

issi nõnda õhtul luges,

igatsus mul hinge puges:

tahan et ka minul ingel

elaks vaikselt voodi all!

Tolmu jätaksin ma talle

voodi alla täitsa alles - 

emme näeks siis vähem vaeva,

üle jääks tal vaba aega.

Vaikselt voodi alla piilun

ennäe imet, valgusviirus

tudub ingel-silmatera

kiisu kombel unekeras.

Pühapäeva õhtust saadik

seilan rõõmsalt õnnepaadis:

voodi all mul elab ingel

rõõmu toob ja paitab hinge.

Laupäev jõudis, emme nõuab

et mu tuba puhtalt säraks.

"Oota, emme,  seal on ingel!" 

jõuan talle ainult öelda.

Emme ütleb: "Mängid pärast,

ingleist jõuad hiljem mõelda!

Pessu sokid korja ära,

voodi alt vii riidekringel!"

Meie armas eluKASS

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad
kiisul on karvad pehme kasuka sees.

Issi on kuri, et kiisul on karvad

mitte ta küljes, vaid suhkrutoosi sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad

kiisul on kikud ja kare roosa keel.

Emme on kuri, et kiisul on kikud

mitte ta toidus, vaid kaktuse sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad

kiisul on küüned pehmelt käppade sees.

Venna on kuri, et kiisul on küüned

mitte ta käpas, vaid näppude sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad

kiisul on mootor kuskil karvade sees.

Mina olen rõõmus, et kiisul on mootor

mis nurrub,  kui paisid ma kiisule teen. 

27.01 sellel aastal :)

Segaste aegade tuuletõmbuses

pandeemia painavas embuses

valgetes virtuaalakendes

kirgas ilmutus

säravaks

hetkeks:

sõbrad ja

tuttavad,

kaaslased

ajas nii ruttavas

karantiinirutiinis

maskidest mornis vitriinis

elu tulena,

mälusütena

paremate päevade

ootuse vakas:

küllap see suvigi

ükskord taas

hakkab,

küllap

pandeemiagi

lahtub ja

lakkab!

Hea olla on

hetkes

kontaktitult koos

lendvaaegade

lendvuses.

Lugemiselamus

Kui keset keskea halli miljonite varjundite riiki

ühtäkki kohtad habrast, haruldast 

ja lumivalget

hingelinnu liiki,

kel laulus 

esimese kire 

tühjakspõlemata lõõm

on külmunud kristalliks.

Ta peletab su päevast

kõike kiivalt katva kaitsva halli

ja tema laulu

selge sõna

sõõm

su hinges 

hetkeks helahtab 

kui 

esmakordse 

armu 

ahastusel eelnev 

rõõm.

Ave, COVID, mortituri te salutant!

Rinnus veganvendlus,

kõhul sikspekk, 

peas koos 

mulk ja süvariik,

nõnna uhke ja hää 

on

olla

antivaktsiin.