inglilugu

Unejutus tolmuingel
istub tasahilju õlal,

issi nõnda õhtul luges,

igatsus mul hinge puges:

tahan et ka minul ingel

elaks vaikselt voodi all!

Tolmu jätaksin ma talle

voodi alla täitsa alles - 

emme näeks siis vähem vaeva,

üle jääks tal vaba aega.

Vaikselt voodi alla piilun

ennäe imet, valgusviirus

tudub ingel-silmatera

kiisu kombel unekeras.

Pühapäeva õhtust saadik

seilan rõõmsalt õnnepaadis:

voodi all mul elab ingel

rõõmu toob ja paitab hinge.

Laupäev jõudis, emme nõuab

et mu tuba puhtalt säraks.

"Oota, emme,  seal on ingel!" 

jõuan talle ainult öelda.

Emme ütleb: "Mängid pärast,

ingleist jõuad hiljem mõelda!

Pessu sokid korja ära,

voodi alt vii riidekringel!"