ISIKUANDMETE KAITSEKS VALMIS!

Ja me võitleme näotuse eest
igaüheõnne nimel.
igapäevaste pisiputukatega.

Ja meie aur läheb sinna.
Ja me jätame unarusse
need,
kellest võiks midagi saada,
ja meie aur kulub
võitluseks näotuse eest
Ja me minetame
aja ja ressursi
võitluseks
tõsiste pahedega, sest
me ei saa lisaks tippudele
ka kuristikest rääkida.

Ja meie hulgast
ei võrsu ühtegi suurmeest
ega suurnaist
(fui, see sõna on
äärmiselt diskrimineeriv!)
ega suurlast
ega suurisikut
(sest
sõna "suur" on
inimese kohta samuti halvustav!)

Sest me kõik oleme
niidetud nimetud
rohukõrred
maastikul,
kus umbrohtu
ei nimetata tema õige nimega,
sest
umbrohi
võib ennast
väga halvasti tunda,
mis siis, et ei hävine!

Kui me taasloome
halli massi,
võõbates selle
oma mõtetes
õhetavõnnelikult roosaks,

siis roosa möödub
aga mass jääb
massiks
(massi jäävuse seadus!)

ja
siis me lõikame maha
õnne
ja edulood
ja tunnustuse neile,
kes pingutavad
kes teevad endaga tööd
ja silitame neid
kes lihtsalt on,

et rohutirts
ei tunneks end halvasti
sipelgate keskel.
Et tal oleks õigus tarbida
ja mitte toota.
Tarbijaühiskond.

"Hello, Barbie!"
Vabandust!
"Hello!"

e-mütoloogia: AI vanapagan!

E-vanapagan ei ihka

kolme koledat tilka verd,

vaid vabamõtlemist vihkab

kesk pimedat peavoolumerd.

E-vanapagana laual

on tohtlase koostamisskeem,

tal tules on laikimisrauad,

ajupeibutusküpsiseks meem.

E-vanapagan ei vaja

täiskuuööd ega viieristteed,

tema seilab su telefonis

igapäevaste asjade sees.

E-vanapagana leping

on pisike sinine ruut:

pane linnuke kasti ja kliki

ohvrialtaril, ajastutruult.

sotsiaallobotoomia

Hall mass on
riikide vereringe,
vererõhkude summa on
kõrgepinge:
lahvatab,
murrab,
laastab ja räsib...
Kasib ja lepitab
seesama käsi.

Ununeb üha
ülim asjade hind -
vereringe
on
suletud
ring.

Quo vadis, me kaalutud sõnad?

Tsensuuriga ühiskond
Sõnad on kaalutud,
vaetud
ja saetud
mõtted on treitud
ja vardasse aetud.
Vahel on autorid vardasse aetud -
sõnade seotusse
teotust on laetud.

Sõnavabadusega ühiskond
Sõnad on kaalutud
vaetud ja laetud,
sirgesse ritta mõtteid
on aetud.
Vahel autor ehk vahutab,
mõttetulv voolab,
vahel ta tõrvab,
ja vahel ka soolab.
Miljoneid puid
selleks maha on saetud,
et mõtted sirgesse
ritta saaks aetud.

Infoühiskond
Sõnad on kaalutud,
bittides vaetud,
paisuvas mahus
ekraanile aetud.
Puudele paberis
enam ei mõelda,
kergem ja lihtsam
kõik välja on öelda,
Sõrmed on treenitud
lippama kiirelt
kuvari ees
mõttepuru ja hiired.

Infojärgne ühiskond
Sõnad on kaalutud,
kõikjal on pilved,
mõtted on kaalutud,
emojiilmed.
Tähtede vahel
on mõtete vaakum
tabula rasa
ajuarakkude staatus.
Sõnu ei kaaluta
sõnu ei vaeta
teibasse päidki
enam ei aeta:
laetakse meeme,
ja sekka tik-tokki,
joostakse pelgalt
pealkirjaamokki.

Teadmistekaevuks
saanud on google
mõttetöö hajund
copypastede tuulde.

Kõikjal on müra
ja räsi ja hägu
peamine instas
on laigitud nägu.
Lisavad pilte
narcissoste näpud,
lisavad #silte.
Laike lisavad äpud.

Tarkuseallikas/Tumeveebmülgas
Uploading: teadmised ...
PEATA või  HÜLGA

tinderdadaism

Me riietame oma keha
kui toote
krõbisevasse
rõhutatult läbipaistvasse
tipptrendipakendisse
tutvumisportaalide buffeesse
lööme letti
oma rüütatud rümba,

olles hoolikalt
eelnevalt eemaldanud
sealt isiksuse kui nimesildi
(anonüümsus)
ja
koroneri põhjalikkusega
eemaldanud kõik
hingeosised

Me tarbime seksi
välistades sealt hinge
peites näod kunstpäevituse,
meigi, kaubamärkide,
autode, jahtide,
reiside
raudrüüsse.

Kuidas on võimalik
et kahekümne esimesel sajandil
põeme me pimeda keskaja
ihaiharuskatku
kust
trubaduuride tulekuni,
kes rüütasid vägivalla ja
füüsilise rammukatsumise
õhkamiste õhkõrna loori,

jääb määramatus.

Tunnete lakmustesti
on jäänud üksainus riba
HIRM PETTUDA.

Maale elama! @vanamehejuures

Lameda kännuööbiku rööked,
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus

on IN!

Kusagil kauguses ununeb
luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tilia cordata
linnuparvede kiirelthääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuurpõldude.

Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
matricaria discoidea
ja heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid alnus incana 
juured.

Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
autoga igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.


Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.

Kõik mälestused pannakse
inimelude herbaariumisse
@ERM.ee
et nad sinna  sajanditeks unustada,
leides rõõmsalt röögatada
samaaegselt mõeldes -
milleks see kõik
nii raske,
nii mõttetult maalähedane.
Ei ühtegi laiki,
ei ainustki klikki,
ei ühtegi roppnaljakalt labast
lüpsivanameest.

Milleks siis sinna maale
üldsegi
minna?

25.03.1949

+70
sõda võttis velled,
võim võimu
murdis
murdis hingemaad
ja andis asemelle
paar raudseid rööpaid
jää ja
igikeltsast põrandad...

võim võttis võimu,
maa ja elud
võttis hauad

aga üht -

me hinge
ta ei saanud
ka siis kui
kodu oli jäänud hingetuks
jäi lahti uks
jäid rüüstatuina lauad
jäid kambrid külmaks
raamatudki elutuks ...

Jäid lävedele maha
mälukillud,
mis nagu väiksed tähed
märkamatult hingedesse haakusid

neist raasukestest
mälestustemaailm
üha
õide läheb
las
taevasinaõisi
laotusesse puhkeb
ja vaatab  tulevikku aastasadu veel.

Me mäletame.

Vahetevahel on vahede vahel
väiksemad vahed
kui kiirrongi peatuste
vahel
vahel peatuses
peatudes
avastad enese peatuse
peamiselt küsimaks
kuhu see kadus
see aeg
ja see aeg
ja see hetk
ja ohaeg
ja kõikneedjärgmisedtakkapihta
peatus peatuses
peatumata,
ajas peatumata
väljapeetult peatult,
veatult
peatud
FB ajakapslis
ja märkad
kõiki neid kiirrongide peatusi
enda jaamas
eri aegadel
ühes päevas.

See hetk on see
kohalejõudmisehetk:
ma tänan,
et olete olemas,
et peatusite koos minuga
ka siis, kui minu peatus
peatus kusagil mujal!
Aitäh teile, sõbrad!
Ilusaid hetki teile kõigile,
igasse jaama,
igasse
homsesse,
ülehomsesse...

Kiirustades naeratagem,
olgu pealegi peatult,
sest kohe on järgmine peatus
ja siis järgmine
ja...

ÕNNE meile kõigile!
Ma tänan täna!