Showing posts with label 2012. Show all posts
Showing posts with label 2012. Show all posts

Tuesday, January 8, 2013

ei lõpe...

Ei lõpe lapsepõlv meis, vaibub,
taandub,  miilab südameis,
all  arvutuma argipäevarutu tuhka,

säält ergav lumm meis kaigub siiraspuhtalt -
me hingekeeltel mängib mälestuste looja:
põsk noor ja sile mäletab üht karekätt,
üht naeru, häälekõla, hingesooja...

Kui looja viimne  hingetõmme uhkab,
üle argis uinund süte,
me lapsepõlve tuli äkki lõõmab taas,
ja  upub varjat' silmavette...

Taas sulgub uks,
taas kangas lõpeb lõim.
Ta kohalt algab uus ja  habras
mälestuse võim. 

in memoriam 05.12.1920-07.01.2013.

Thursday, November 8, 2012

Kohtulahend

individuaalglobaalsus:
indiviid on  üksik kaasus
kuid kui läbi käidud maad
menetlusis mõõta saab,
kohus: maa-; ring-; riik; EU:
pretsedendi õigusruum
indiviidil tiivad annab,
punkti saab globaalselt panna.

Wednesday, November 7, 2012

PARIM ENNE ...

Mõtteraamist immitseb hinge
allasurutud kõrgepinge
rõhub ikkena
riknema
parimad tunded.
Jää vait! Jää jahedus
pikendab säilivusaega.

Thursday, September 27, 2012

EUroonia

Häid lambaid mahub palju
ühte lauta..
Kuid lammast hobuseks
ka kogend sepp ei rauta.
Ei loe, et lambalaut on täis ja suur,
jääb harimata põld
ja rohtub tõllakuur.

Tuesday, June 12, 2012

Igatsus

Käib valgus veega käsikäes
kesk taevasina.
Mu üle laotub üksinduse
igatsustekirja uduhele lina.

Sääl kusagil kesk kumendavat kaugust
 uinud  omasoodu Sina.

Üks tunne seob meid kokku
üle aja- ilma, taevakarva lõputu ja hele,
ta valgus majakana loidab
me uitel unepilvelaevadele.

Nii parras pardas seilame öö unistustevalges meres salamahti,
kuid hommik, sunnik, ainiti peab oma vahti
tal tuhat tähesilma üha avali ja lahti!

Friday, May 18, 2012

Kullassepa fopaa

Garant garanteeris
granaate,
mil täpsustamata
karaate.
Võlgnik läind, regressist on prii,
plahvatatas terve
partii.

Friday, May 4, 2012

Kaunis prints seilas kord mu mõtete sees,
tema laev oli valge,
kuid kiiluvees
kiikas kiilanev mees
veepeeglist ühtäkki mul vastu.

Mu printsess, ta lausus,
Teist saanud on nõid! Kui ütelda võin,
siis, noorena kaunis
kui jääõites klaas, nüüd leegitsevalt Te veetlev!

Ah kuningas, kuningas, tulnud on tund
me üle kui langeb valevat lund,
luud taeva ei kanna, ei veele...
Me lahkume Linnuteele.