See hetk, kui tõel ja õigusel
uinunud Tammsaare
pani selja kokku
libahundil ratsutanud Kitzbergiga
sünnitas
ühiskondliku kiusu
koletise:
Lasteias, koolis või parlamendis,
ükspuha,
klaasist lagede vahel
võid olla vaid
vait
nagu Lumivalgeke -
kaunis silmapaar
suletud,
suu kohal,
huuled kokku pigistatud
ümber
sõimusüljepritsmevahust
mürgitatud
õunasuutäie.
Kiusamise
põhiõigus
on pisimalgi
pöialpoisil.
Sest, see Tiina,
vaata, no vaata teda,
tema on libahunt!
Kuidas muidu ta julgeb
niimoodi
ise
esile tükkida,
püünele pürgida.
Kes ta, lilleke, selline on?
Kaasaegne
stagneeruva mõistuse,
möirgava matsimaskuliinsuse,
õevase suguõeõeluse,
karjuva kadeduse,
lokkava lolluse
toodud,
vaimu vaesumisest võrsuva pimeduse
sõimkultuurses kolkamentaliteedis
kesk patriarhaadi pühamut
asuvale
labase lastaia- ja koolikiusualtarile
asetatud
ohvriloom.
No comments:
Post a Comment