Ühiskondlike
moraali(tuse)normide
hälbel on välp
ühest purunemisest
igikestva eneseotsimise agoonias
kus teostuseni
ei jõutagi,
momentaalne
kui
kapsalehe alt
mõttepimedal hetkel
silmipimestavalt
leitud
pealiskaudne
juhuühe:
käkaskaela
kaela ja sängi.
Kui ei vea,
siis
polegi
Nipernaadi,
vaid töötu
kes vanglaleivalt
saand linnaloa
järgmise süüdimõistmiseni.
Kui veab,
siis läeb kinni,
enne kui
tunda saab
koduvägivalla kõrgemat määra,
saatjaks
veelsüütalapsed,
keda eluaeg
saadab sajatus:
põhjatu rahaaahnus,
piskut
aganaleibagi andmata.
No comments:
Post a Comment