Käisin koeraga Koidulat lugemas
neljakooliristmiku pargis.
Vanade puude võrade all
noored hinged
teadmisi otsimas,
vahel ka trotsimas
iidne ja tulev
kihiti
käeulatuses,
Koidula igatsev vaim
lehvimas
omaenese ausamba kohal
isamaa rooside üle.
Aednike vilkad sõrmed
lõikavad roosid
igal sügisel õiekuhjadeks
pargiteeveerde.
Neidude sõrmed
nopivad kuhilaist
sügisõrnu roosiõisi
teele kaasa -
imeilus sõnum
aegade vahel -
ilu taaskasutus -
igavene ja noor
lilleside
üle aegade -
Eestimaa!
No comments:
Post a Comment