Karmus on mõtetes
menetlusnormiks,
mu süda ei hangu,
ma tõmban end normiks!
Õnne ei tunne, valu ei piina -
töösse ma upun,
sesse mõtted kõik siirdan.
Uneulmades eksil ja uitel
kaugustes tummade tunnete luited -
keeran neil selja,
mõttes röögatan tuulde,
naeratan reipalt,
kui hambad löön huulde.
Kahtlused külmuvad
horisondil -
neil järgi ei vaata,
ja nendes ei songi.
No comments:
Post a Comment