MÖBIUSE HETK

Ühtaegu igavikuiidne

ja igavestinoor
on tee
all tammekaaresilla
üll õitsev
rohuroheline õieloor.

(uitmõte läbisõidul kevadisest Pootsist)

KARANTIIN KÖÖGIS e. paranormaalne aktiivsus

Kes see kollab potte mööda,
kõnnib köögikappi mööda,
kiikab köögis külmikusse,
vaatab vaikselt sahtli sisse,
õhkab õkva õunakaussi,
käpa kratib kommidesse,
närib nurgas rosinaida,
kallab toosi suhkrut teesse,
tükisuhkru pistab põske,
kohviube kamalusse,
kuiva pastat karmanisse.
Tassib saagi tahatuppa,
nosib vaikse nohinaga.

Tuled kööki, süütad tuled:
tühjus kõikjalt vastu tuleb.

Quo vadis v. qui prodest?

Taome adrad mõõkadeks,
mõõgad kirvesteks,
kirved taome
hiide,
hiied laome
ahju,
kirikud
kirkaga
killustikuks,
mõtted
mõminal
mõttetusteks...

Mõttetud,
mida nendega teha,
nojah,
no
nemad,
pistame püünele!
kõrge kaarega
kõnet laskma,
uusi atru mõõkadeks
kihutama,
mõõku kirvesteks
taguma
kirveid puusüüse
raiuma...
Süü,
see puusüü
on
süü
meie
sündimata
südametel,
elamata eludel,
põrmustatud
põlislaantes:

Olla nõnda on
uhke ja
hä-
vit-
a-
v
.
Eesti asi,
me Nokia
me põhjakotkaste pesapuude,
me samblasülede,
me marjalaante,
me metsiste mängupaikade
Auschwitz.

Quo vadis?
v.
Qui prodest?

ISIKUANDMETE KAITSEKS VALMIS!

Ja me võitleme näotuse eest
igaüheõnne nimel.
igapäevaste pisiputukatega.

Ja meie aur läheb sinna.
Ja me jätame unarusse
need,
kellest võiks midagi saada,
ja meie aur kulub
võitluseks näotuse eest
Ja me minetame
aja ja ressursi
võitluseks
tõsiste pahedega, sest
me ei saa lisaks tippudele
ka kuristikest rääkida.

Ja meie hulgast
ei võrsu ühtegi suurmeest
ega suurnaist
(fui, see sõna on
äärmiselt diskrimineeriv!)
ega suurlast
ega suurisikut
(sest
sõna "suur" on
inimese kohta samuti halvustav!)

Sest me kõik oleme
niidetud nimetud
rohukõrred
maastikul,
kus umbrohtu
ei nimetata tema õige nimega,
sest
umbrohi
võib ennast
väga halvasti tunda,
mis siis, et ei hävine!

Kui me taasloome
halli massi,
võõbates selle
oma mõtetes
õhetavõnnelikult roosaks,

siis roosa möödub
aga mass jääb
massiks
(massi jäävuse seadus!)

ja
siis me lõikame maha
õnne
ja edulood
ja tunnustuse neile,
kes pingutavad
kes teevad endaga tööd
ja silitame neid
kes lihtsalt on,

et rohutirts
ei tunneks end halvasti
sipelgate keskel.
Et tal oleks õigus tarbida
ja mitte toota.
Tarbijaühiskond.

"Hello, Barbie!"
Vabandust!
"Hello!"

e-mütoloogia: AI vanapagan!

E-vanapagan ei ihka

kolme koledat tilka verd,

vaid vabamõtlemist vihkab

kesk pimedat peavoolumerd.

E-vanapagana laual

on tohtlase koostamisskeem,

tal tules on laikimisrauad,

ajupeibutusküpsiseks meem.

E-vanapagan ei vaja

täiskuuööd ega viieristteed,

tema seilab su telefonis

igapäevaste asjade sees.

E-vanapagana leping

on pisike sinine ruut:

pane linnuke kasti ja kliki

ohvrialtaril, ajastutruult.

sotsiaallobotoomia

Hall mass on
riikide vereringe,
vererõhkude summa on
kõrgepinge:
lahvatab,
murrab,
laastab ja räsib...
Kasib ja lepitab
seesama käsi.

Ununeb üha
ülim asjade hind -
vereringe
on
suletud
ring.

Quo vadis, me kaalutud sõnad?

Tsensuuriga ühiskond
Sõnad on kaalutud,
vaetud
ja saetud
mõtted on treitud
ja vardasse aetud.
Vahel on autorid vardasse aetud -
sõnade seotusse
teotust on laetud.

Sõnavabadusega ühiskond
Sõnad on kaalutud
vaetud ja laetud,
sirgesse ritta mõtteid
on aetud.
Vahel autor ehk vahutab,
mõttetulv voolab,
vahel ta tõrvab,
ja vahel ka soolab.
Miljoneid puid
selleks maha on saetud,
et mõtted sirgesse
ritta saaks aetud.

Infoühiskond
Sõnad on kaalutud,
bittides vaetud,
paisuvas mahus
ekraanile aetud.
Puudele paberis
enam ei mõelda,
kergem ja lihtsam
kõik välja on öelda,
Sõrmed on treenitud
lippama kiirelt
kuvari ees
mõttepuru ja hiired.

Infojärgne ühiskond
Sõnad on kaalutud,
kõikjal on pilved,
mõtted on kaalutud,
emojiilmed.
Tähtede vahel
on mõtete vaakum
tabula rasa
ajuarakkude staatus.
Sõnu ei kaaluta
sõnu ei vaeta
teibasse päidki
enam ei aeta:
laetakse meeme,
ja sekka tik-tokki,
joostakse pelgalt
pealkirjaamokki.

Teadmistekaevuks
saanud on google
mõttetöö hajund
copypastede tuulde.

Kõikjal on müra
ja räsi ja hägu
peamine instas
on laigitud nägu.
Lisavad pilte
narcissoste näpud,
lisavad #silte.
Laike lisavad äpud.

Tarkuseallikas/Tumeveebmülgas
Uploading: teadmised ...
PEATA või  HÜLGA

tinderdadaism

Me riietame oma keha
kui toote
krõbisevasse
rõhutatult läbipaistvasse
tipptrendipakendisse
tutvumisportaalide buffeesse
lööme letti
oma rüütatud rümba,

olles hoolikalt
eelnevalt eemaldanud
sealt isiksuse kui nimesildi
(anonüümsus)
ja
koroneri põhjalikkusega
eemaldanud kõik
hingeosised

Me tarbime seksi
välistades sealt hinge
peites näod kunstpäevituse,
meigi, kaubamärkide,
autode, jahtide,
reiside
raudrüüsse.

Kuidas on võimalik
et kahekümne esimesel sajandil
põeme me pimeda keskaja
ihaiharuskatku
kust
trubaduuride tulekuni,
kes rüütasid vägivalla ja
füüsilise rammukatsumise
õhkamiste õhkõrna loori,

jääb määramatus.

Tunnete lakmustesti
on jäänud üksainus riba
HIRM PETTUDA.

Maale elama! @vanamehejuures

Lameda kännuööbiku rööked,
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus

on IN!

Kusagil kauguses ununeb
luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tilia cordata
linnuparvede kiirelthääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuurpõldude.

Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
matricaria discoidea
ja heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid alnus incana 
juured.

Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
autoga igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.


Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.

Kõik mälestused pannakse
inimelude herbaariumisse
@ERM.ee
et nad sinna  sajanditeks unustada,
leides rõõmsalt röögatada
samaaegselt mõeldes -
milleks see kõik
nii raske,
nii mõttetult maalähedane.
Ei ühtegi laiki,
ei ainustki klikki,
ei ühtegi roppnaljakalt labast
lüpsivanameest.

Milleks siis sinna maale
üldsegi
minna?

25.03.1949

+70
sõda võttis velled,
võim võimu
murdis
murdis hingemaad
ja andis asemelle
paar raudseid rööpaid
jää ja
igikeltsast põrandad...

võim võttis võimu,
maa ja elud
võttis hauad

aga üht -

me hinge
ta ei saanud
ka siis kui
kodu oli jäänud hingetuks
jäi lahti uks
jäid rüüstatuina lauad
jäid kambrid külmaks
raamatudki elutuks ...

Jäid lävedele maha
mälukillud,
mis nagu väiksed tähed
märkamatult hingedesse haakusid

neist raasukestest
mälestustemaailm
üha
õide läheb
las
taevasinaõisi
laotusesse puhkeb
ja vaatab  tulevikku aastasadu veel.

Me mäletame.

Vahetevahel on vahede vahel
väiksemad vahed
kui kiirrongi peatuste
vahel
vahel peatuses
peatudes
avastad enese peatuse
peamiselt küsimaks
kuhu see kadus
see aeg
ja see aeg
ja see hetk
ja ohaeg
ja kõikneedjärgmisedtakkapihta
peatus peatuses
peatumata,
ajas peatumata
väljapeetult peatult,
veatult
peatud
FB ajakapslis
ja märkad
kõiki neid kiirrongide peatusi
enda jaamas
eri aegadel
ühes päevas.

See hetk on see
kohalejõudmisehetk:
ma tänan,
et olete olemas,
et peatusite koos minuga
ka siis, kui minu peatus
peatus kusagil mujal!
Aitäh teile, sõbrad!
Ilusaid hetki teile kõigile,
igasse jaama,
igasse
homsesse,
ülehomsesse...

Kiirustades naeratagem,
olgu pealegi peatult,
sest kohe on järgmine peatus
ja siis järgmine
ja...

ÕNNE meile kõigile!
Ma tänan täna!

VÄIKE PRINTS

Väike Prints,
tule Eestisse,
palun tule,
tule,
palun tule:
siis on Su lammas üks
terve
loomaased!

Tule
ja Sa võid
oma lambale
saada loomaaia tegevusloa,

aga
enne seda
pead täitma
kõiki loomade  EU territooriumile
toomise eeskirju
ja tervisekaitsenõudeid,

aga
enne seda
peab lammas
viibima karantiinis
ja olema
vaktsineeritud.
NB! Suukorvi panna
ei tohi,
sest
see oleks lamba
eneseväljendusvõimaluse piiramine.

Ja kui Sa loomaaeda ei taha
siis tuleb lammas
kanda põllumajandusloomade
registrisse
ja panna talle
ehteks
ilusad
kuldkollased
kõrvarõngad
läbi kõrva,

sest,
see vastab lamba vajadustele
ja tahtele
ja on osa
ta lambaenesemääramisõigusest.


Ja Sinu rebane,
mis puudutab teda,

siis
rebaseid taltsutada ei tohi,

sest
nad on vabad metsloomad,

sest
loomakaitsjad teavad,
et taltsutamine
on rebase vaba tahte vastane tegevus.
Rebase reliikvia on vabadus!

Ja oma pilti
kinnise ja lahtise
boamaoga
ei tohi pillata rohtu,

sest
Päästeamet
peab Su siis üles leidma
ja veterinaaar
boamao läbi vaatama,
ja nentima,
et madu pole
toidetud õigesti,
sest maod ei söö
elevante
ja
sult tuleks loomade
pidamise õigus
hoopiski ära võtta...

Ära pilla seda paberit,
väike prints,
palun,
palun ära pilla!


Ja Su kaugustes õitseval roosil
peab olema
sertifikaat,
ja taimepass,
ja Sul endal
mahedaks roosipidamiseks
poollooduslikus koosluses
tuleb esitada avaldus
ettevõtte tunnustamiseks
ja
põllumassiivide kaart
ja
taimekasvatusplaan
ja
...


... ja kui kõik see
on täidetud
võid julgelt
linnas jalutada,
taskus
kilekotid
lambapabulate jaoks.

Võid julgelt,
muidugi võid,
aga,
alles peale seda
kui eeltoodud nõuded
on tervikuna täidetud,
boamao pilt
on korralikult
terraariumis
ja elevandi peale
on kleebitud
merisiga
või
rott
(soovitavalt veganfriendly
tofutoode)!


Tule meile külla, väike prints!

Suvetunne

Eestimaa suvetunne on see
kui päikesepõletuseks
ei pea piletit ostma ja tunde lendama,

kui põllul on lainetav
porimeri
asendunud
tolmavate düünidega
milles jannu upuvad
sajad Saharat
trotsivad porgandivõrsed
üha oodates valget
kastekannu
(võib-olla ka rohelist
või musta,
peaasi et oleks kaste,
nagu nõuavad telesaadetes
Prantsuse kokad!)

kui rästad pistavad
tantrapoosides
okstel kõlkudes
kõik
mustsõstrasilmad
pintslisse
juba enne
kolmandat
avanemist

kui linnarahvas ummistab
praamisadamad
ja saalib
tibu-tall-tupsupalle
nunnutades
avatud talude päevadel
hulle maakaid kaema
kus
linnalapsed saavad
põnevus- ja õõvaseguse tundega
teada
et piim nende lauale
jõuab
suurte lehmade kõhtude
all rippuvatest
roosadest
peeniselaadsetest
objektidest
voolikutesse voolates
ja juust
on pelgalt kuudeks
keldrisse unustatud
keedetud
ja bakteritest kubisev
nakatunud
piim ...

kui elekter ei tule
ainult võrgutasude lisana,
vaid kärina ja mürina saatel
üle taevakaare
mylittleponyvärvilise
vikerkaaresabaga

kui kärssava liha lõhn
täidab eeslinnade
veganite
kopsud
surma ja kaduviku
puudutusega

kui raagus vitsad
akna tagant
on äkki kadunud
rohetavasse haljasmassi
ja mingid
idikad
röögivad ööst öösse
valelikke fraase:
"öö pikk, öö pikk"

ja vanaemad
panevad pannkoogipannid
varahommikul kolmeks kuuks
pliidirauale ootele
et lapselapsed jõuaksid
lennupiletitega Roomast
ja Pariisist
ja Barcelonast
ja Brüsselist
üheks nädalavahetuseks
aeda ohkima
selle üle, et on palav, ja sääsed
ja linnud ja nõgesed,
ja herilased,
ja kassiallergia,
ja õietolmuallergia,

ja
NO WIFI.

See kokku
on suvetundekontsentraat
mis täidab meid talvehalluses
härda ja täitumatu ootuse
liblikanukkudega,
mis rabistavad kõhus,
jäädes ootama koorumiseks
ideaalset unistuste jaanilaupäeva.

Teisitimõtleja

TEISITIMÕTLEJA

Täna ma tõlgendasin õigust,
mälestussammaste õigust
mälule
läbi lillede.

Täpsemalt öeldes
läbi paeonia lactiflora 
kui taluõuede tava.

Tuntuimad kaasused, millele
tõlgendamisel tugineda
ei
tahaks
on Ebavere
ja Aljoša.

Defineerime sambad kollektiivsete mälestuste
avaliku talletamise puusliku e. pulgana.
Defineerime iga-aastased kogunemised
kollektiivse mälu
uuenduste ja värskendustena.

Need mälupulgad,
mis
upuvad
kord aastas
punaste nelkide
ja punakasoranžide lintide tulvas
pühadusega üle kirjutatud mälestussesse
vajavad hädasti uuenduste ja värskenduste
installimist,
mälumahu suurendamist.

Nii ma siis kirjutasin täna ühele neist puuslikest
uuenduse ja värskendasin kollektiivset mälu
koduväravas ootele jäävate
kaskede, lõhnavate jasmiinide, vanaisa tamme
ja äsjapuhkenud pojengidega.

Kirjutasin võidusamba
varjupoolele,
võidu varjatud hiilguse
alla
mälestuse varju
kõigi kohtunike,
advokaatide,
prokuröride
politseinike,
kaitseliitlaste,
sõjaväelaste,
naiskodukaitse,
riigiametnike,
poliitikute,
Eesti Vabariigi hoidjate ja ehitajate,

ja nende kõigi naiste,
veel sündmata laste, maimukeste,
orbude ja
raugaeas vanemate
mälestused,

kes sel lõhnaval juunipäeval
ja neile järgnevatel päevadel
oma kodudest kisti,
küüditati, ja lasti
surra ja maha

paikades
millele sambaid
panna ei saa,
paikades, mida isegi
lähedased ei tea
ega saa tulla..

Ja anname neile andeks,
kes on võiduka mälusamba alla
väidetavalt maetud,
sest nemad ei tea
mille eest nad andsid oma vere.

Sest
Kõigi Võidupuuslikute vaim
ei piirdunud
samba alla maetud ohvrite verga,
tema vajas ja valas verd
üha edasi
edasi
...

Mina ei vii võitjavaimule
isegi veripunaseid
lilli,
ei kummarda,
ei anna jõudu
ega hiilgust.

Ma annan talle laiema tähenduse,
kirjutades tema mälupanka
selle ootava koduõue igatsuse,
kelle pererahvas kunagi ei naasnud.

Selle pererahva, kelle ta viis,
selle pererahva
kellel pole
hauakivikest
ega risti.

Ma
jagan
uuendan
ja talletan mälestusi
ehteestlasliku kitsidusega -
milleks üht korralikku sammast
lasta raisku minna

või uusi rajada,
kui kaasuse tõlgendamiseks
kollektiivse mälu paradigmast lähtudes,
arvesse võttes avalikku huvi,
ning isegi kunstiväärtusega objektide kaitsmise eesmärki

on õilsamaid võimalusi.

Las
see
verd ihalev
kunstiväärtusega puuslik
upub
kasvõi kordki aastas
ootama jäänud kodude
lihtsaisse õitesse,
et parafraseerides Ostrovskit:

oleks ükskordki
piinavalt valus
ja piinlik
poolmeelselt hiilatud aastate pärast.

Läbi lillede.
Paeonia lactiflora, Eucanthemum vulgare
Centaurea Cyanus,
Betula pendula,
Querqus robur

Poegadele

Pole olemas tühisemat
kui see põhjus
mille üle
käib
lakkamatu kakelus
teineteisega,
alati alates mantraga:
.. aga tema alustas ..

kuni

tuleb keegi kolmas
kellega tapelda.
ühiselt.

Vennaarmu hetked.


Ema armu hetked
on nende unedele tekke seades
tõdeda:

no kas nad siis pole
magades armsad
tõelised inglid!

Sest hommik
on
sel hetkel
veel kaugel!

Tütrele

Minu maailma hoiavad ülal
kaks pisikest pontsakat kätt
ja paar siniseid silmi
milles sädeleb
miljonite
galaktikate valgus.

Mina hoian ülal
tema maailma
kahe
kareda peoga,
ühe mureliku suuga
kingin talle
kõik oma  kauneimad laulud,

et tema siledad pehmed peopesad
saaks rakku
ja karedaks, hoides

koos
järgmist tillukeste käte
pontsakat maailma
uute täheparvede valguses.

Armastan.

Silence is golden

Vaikiva ajastu algus
on
ahastamapanev-
alt karjuv
nagu püsti-
hull naaber
kelle olematul pööningul
kaklevad kujuteldavad
hallid tuvid ja iginäljased hakid,
luugid
lõgisevad tuules
mida valjemalt,
seda etem,
mida enam,
seda etem,
uhkemgi veel kui
õhus on sulgi,
sõnnikut,
saasta,
hallust ja kurjust.

See ongi see tõeline
ere moment.
Näotult ere.
Värvilt vere
(soovituslik
lisada kauguse korelatsioon
#bodycount).

Varjatult teadlik,
teadlikult varjatud,
aga iga
hinna eest paheline
et ületada
uudistekünnist
sootuks näotuna.

Muidu veel maksate,
hoiatajad,
muidu veel ägate,
parastajad...

nagu  kilkav Pantaloone,
kes ei saa olla
kümme korda kuulsam,
sest ta on juba niigi kuulus,
kujuteldamatult kuulus,
tulusalt kuulus.

Kuulsalt vaikiv
kuldne ajastu.
Valskuse valuraha
Tõe suule ja silmadele
vajutatud
Charoni münt.
Aga,
kui KULDNE!

Haldjad lahkusid läände. (mütoloogiline migratsioon)

Haldjad hallidest sadamatest.
Miks nad läksid?
Miks lõppes-
id legendid,
i.e.
lõppes põline
põlvnemine,
algas
teaduspõhine lähenemine.

Elrond ei leppinud
teadmisega
et  ta on
kõigest
99,9999896589 % tõenäosusega
Arweni isa. 

DNA-ekspertiisist
algas kahtluste
põhjusliku seose ahel
ja
kaugenemine
juurte juurest.

Juurteta ei ole latvu
latvadeta
pole pesapuid,
pole pesi -
kolooniatest  tõusevad
kormoranide hordid
kolooniatena
meresaari
lagastama,
anastama.

Kuhu,
kuhu lähevad
haldjad
hallidest sadamatest?

WE have updated your privacy policy.

WE - Me keelustame burkad terves Euroopas!
Seejärel, ei pigem enne,
me jõustame isikuandmete kaitse seaduse!
Vabandage mind.
Vabandage,
aga
ärge saage valesti aru,
aga,
me riietamegi kõik burkadesse
Nimedeta, soota, vanuseta
Euroopas?!?!
sest
#wehaveupdatedyourprivacy
for: Punamütsike
for: suurkurihunt.
Kristallkingakeste pakkumisi
ei tohi Tuhkatriinudele privaatselt teha,
Seesam ei avane
ilma sõrmejälje ja digiID koostoimeta.
Õilsa printsi saatmine
kangelastegudele
on keelatud,
nagu ka Heraklese töö
Augeiase tallides,
sest tal puudub pädevus,
kutsetunnistus,
kõrgharidus
ja varasem töökogemus loomadega
ning luba
käidelda
orgaanilisi jäätmeid
eriti suures ulatuses.

Me oleme liberaalsed
kaitstes vabadust
olla,
olles
olematud,
oleme
varjatud.

Hoia ja keela meid
iseeneste eest!
Kuidas ma tean,
et võin oma privaatsust
riivamata
peeglisse piielda.
Kuidas ma tean,
et seal olen mina ise?

Peeglile seina peal
tuleb samuti kohaldada
privaatsussätteid.
ei mingit võrdlusmaterjali.

We have upda...
OOPS!

Lapsed mätsisid porimemme
ümber üksiku porgandi.
Depressioolõimne  organdii

aja hammaste vahel
ahel seosetuid põhjusi
teosetuid tühjusi
tühiseid õhinaid
õhkavaid lühiseid
tühiseid
seotusi
sootuks
põhjat'
põ-
hu-
päid.

Jõuluõõv

Aeg maratoni jookseb kikivarvul
ring jälle saanud täis -
kuid kainelt vaatad mõõ-
tes mõttes, kas ehk täid
ees peegli lugeda neid
ajatuna näivaid hetki -
mis  hõbevalgemaks lõid
hõrenevais palmikutes juuksekarvu.

Oh, õnneks kiirgab ikka jõulus
kuld  ja kard ja  klaasist kuulid
kuusel.

Aeg hoia alt! Sa lendad, lendad
üha  kiiremini jõulust
jõulu, jõudes
tuulde!

1+1

Sõrmeseongust kujub kahehingeahel
Süda silmis sätendama lööb
kogu ilma ainus õnn on peidus
armsa käte vahel
pilk üks mu rüppe laotab
loendamatud tähed 

Orioni vöölt

Mõtlematu kompliment

... Ma olla maailma parim naine...sest
selmet peale rajuraevukat ajukeppi
sõnasõjast väärikalt taandudes
teps mitte ei jära pisarais tekki,
vaid vaon maapaos üksuhkelt
diivanilohkudes unne,
selmet jänespunaseil silmil
öös Tema uinuva kuukivinäo poole
haavatud emahundina ulguda...

Mees, kallike,
süütult sü..üdi, 
sulnilt muretu,
uinu uinu, va ullike...

Ma olen su...LIBA!!!

Libertas libertatum ultima ratio

Vabaduse kõrgeim määr on
olla käsist-jalust seotud

kohustustega, mida
vabalt ja tahtlikult kanda
ja rõõmuga anda
oma hinge
kõigile küsivaile kuradeile
kes kiivalt küüsi
närides jälgivad
jõuetu jälkusega

kuidas sa ikka veel
suudad vabadust kanda
naerdes ja püstipäi