Thursday, May 6, 2021

UUDIS- ja UNARSÕNADE E-ristatud E-LU

Esimene vasikas
ei taha aia taha minna,
ta läeb nutiseadmesse
ja reloadib, apdeidib, apgreidib,
siis salvestub sinna,
instas end imetleb,
messeris chatib,
discordis ühendab
kõigi maade gamervasikaid, 
kes
igavestiõitsevaid võililli
levelite kaupa 
konsumeerides
kasvavad
e-koolis, 
ja kodudes  e-leviteerides,
reaalsust ja igavust
e-limineerides.

E-elu  e-esm2rgid
uhked ja  normis - 
kasvada vihaseks
unicorniks.




Tunnustatud Eesti maitse

Laisad lagled Laadogalt,
linnud valgepõsised,
reisil töiselt tõsised,
külalised kaugelt maalt,
kutsumata
pistsid  põske, 
panid pintsli - 
(jätkus isu!)
sadu aakreid talivilja,
ehtsat Eesti rukist-nisu.
Pääsukesemärgiga!

Kes see maksab memme vaeva,
tasub taadi viljaseemne,
paitab traktori külvikut,
hüvitab lörtsitud kõlvikut...


Saturday, May 1, 2021

Kopralugu Kanadast

Kopral kauges Kanadas,
naine  köögis pahandas,
tuju morn ja nägu vissis,
silmad pahameelest kissis,
nõudis netti, Wolti, kokka, 
sest et seda vana rokka
tema rohkem küll ei keeda,
instas pigem aega veedaks.

Kobras, vaene vanamees,
kaelast saadik mure sees:
kuidas tuppa tuua kaabel?
elu hoobilt oleks noobel!

Kobras kaugel Kanadas
haudus plaane salakesi,
kõlgutades jalakesi
siit- ja sealtpoolt nurki rihtis
et saaks tuppa tuua wifi,
kaeda chikke Kanalast.

Kobras ujus maja manu,
hirmutades parte-kanu
kaksas kaableid, krabas ruutri
padavai siis nagu skuutril - 
ruuter loovis kopra taga
kaabli otsas rallirada.

Kuid kui kobras koju jõudis,
ralli temalt lõivu nõudis:
kaabel kaasas, ruuter läinud,
nagu poleks üldse näinud...

Et ei läheks juhtmed raisku,
kobras, peletades laiskust, 
kähku vedas kaabli seina,
ruutri saab ka uue leida!



Saturday, February 20, 2021

inglilugu

Unejutus tolmuingel
istub tasahilju õlal,
issi nõnda õhtul luges,
igatsus mul hinge puges:
tahan et ka minul ingel
elaks vaikselt voodi all!

Tolmu jätaksin ma talle
voodi alla täitsa alles - 
emme näeks siis vähem vaeva,
üle jääks tal vaba aega.

Vaikselt voodi alla piilun
ennäe imet, valgusviirus
tudub ingel-silmatera
kiisu kombel unekeras.

Pühapäeva õhtust saadik
seilan rõõmsalt õnnepaadis:
voodi all mul elab ingel
rõõmu toob ja paitab hinge.

Laupäev jõudis, emme nõuab
et mu tuba puhtalt säraks.
"Oota, emme,  seal on ingel!" 
jõuan talle ainult öelda.
Emme ütleb: "Mängid pärast,
ingleist jõuad hiljem mõelda!
Pessu sokid korja ära,
voodi alt vii riidekringel!"



Friday, February 19, 2021

Meie armas eluKASS

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad
kiisul on karvad pehme kasuka sees.
Issi on kuri, et kiisul on karvad
mitte ta küljes, vaid suhkrutoosi sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad
kiisul on kikud ja kare roosa keel.
Emme on kuri, et kiisul on kikud
mitte ta toidus, vaid kaktuse sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad
kiisul on küüned pehmelt käppade sees.
Venna on kuri, et kiisul on küüned
mitte ta käpas, vaid näppude sees!

Kiisul on vurrud ja kiisul on kõrvad
kiisul on mootor kuskil karvade sees.
Mina olen rõõmus, et kiisul on mootor
mis nurrub,  kui paisid ma kiisule teen. 

Wednesday, January 27, 2021

27.01 sellel aastal :)

Segaste aegade tuuletõmbuses
pandeemia painavas embuses
valgetes virtuaalakendes
kirgas ilmutus
säravaks
hetkeks:
sõbrad ja
tuttavad,
kaaslased
ajas nii ruttavas
karantiinirutiinis
maskidest mornis vitriinis
elu tulena,
mälusütena
paremate päevade
ootuse vakas:
küllap see suvigi
ükskord taas
hakkab,
küllap
pandeemiagi
lahtub ja
lakkab!
Hea olla on
hetkes
kontaktitult koos
lendvaaegade
lendvuses.

Friday, January 22, 2021

Lugemiselamus

Kui keset keskea halli miljonite varjundite riiki

ühtäkki kohtad habrast, haruldast 

ja lumivalget

hingelinnu liiki,

kel laulus 

esimese kire 

tühjakspõlemata lõõm

on külmunud kristalliks.

Ta peletab su päevast

kõike kiivalt katva kaitsva halli

ja tema laulu

selge sõna

sõõm

su hinges 

hetkeks helahtab 

kui 

esmakordse 

armu 

ahastusel eelnev 

rõõm.



Thursday, December 31, 2020

2020 negatiivne on positiivne

See aasta andis selgelt mõista, et
kollektiivist tuleb
kollektiivi huvides irduda
ja individualism on
negatiivsuse alus
ja positiivselt
globaalne.
See aasta andis tunda,
jagatud aja ja hetkede
tegeliku kaalu ja väärtuse.
See aasta andis meile
teadmise, et meie päralt
ei ole igavik
ega igavus,
vaid
oma elu
tuleb ise täita.
Oma elu tuleb
ise elada,
iga hetke
tundes ja tajudes,
kohal olles seal,
kus te tegelikult
tahate olla,
vaadata sinna,
kuhu tegelikult
tahate vaadata,
hoida seda,
mis tegelikult
on kallis.
Eraldatuses olles
oleme sunnitud
tõmbama kardinad
enese eest
panema kõrvale puldid ja klantspildid,
sest
e-elu on üksnes vahend
päriselt kusagil olla,
tegelikult midagi teada,
kaugelt kellegi kalli
mõtteid
kuulda ja hoida,
kui kätt ulatada ei saa.
Kaunist, head, lähedast,
mistaheskoosseisusperekeskset
(peaasi, et käesooja ja IRL*-õnnelikku),
tervet, mõistvat,
ja paremat
uut aastat
meile kõigile!
__
*IRL - in real life (poliitilised seosed puuduvad!)




Sunday, December 27, 2020

Montezumaatiline vandenõuteooria.

 Mul on vandenõuteooria,

et Emake Maa

haub vandenõud

meist lahtisaamiseks,

alustades kõigist

vandenõuteoreetikutest,

kelle keerukad skeemid 

inimkonnalt raha välja petmiseks

ja valitsuste salaplaanidest

masside kontrollimiseks

ja inimeste haigekstegemiseks,

sest

selliste ideede kandmine

ja levitamine

on vandenõu

primaartasandil 

inimeste vastu,

tehes nende

tervise vastuvõtlikuks

kõigile

tiirastele

tõbedele,

keda on hoitud

inimkonna

vaktsineerijate poolt

näljapajukil.


Võidukal Montezumal

polnud ju võimalustki

rõugevaktsiini vastu võidelda...

Ave, COVID, mortituri te salutant!

Rinnus veganvendlus,

kõhul sikspekk, 

peas koos 

mulk ja süvariik,


nõnna uhke ja hää 

on

olla

antivaktsiin.


Wednesday, December 16, 2020

perpetuum

Kui pessimistlik minust.
Kunagi arvasin ma, 
et sellest poliitilisest 
puuslikukummardamisest ja sambakarnevalist
viisile  für Aljoša, 
jaburamamaks kui
esitajate surematu polk
ja
haoandjateks  
hallid 
kaasteelised
kellaviieteelaudkonnast,
olgu neid siis
3, kes joovad,
aga tasse pesta 
ei jõua, 
või 101,
või vähem,
või enam,
(üks tühi tass
ees või taga, 
sest see pole ju 
minu 
tassike teed,
kuigi, katel, sunnik,
on ühine,
ja sõimab 
sealjuures lakkamatult 
podisevat pada!)
enam
hullemaks
minna ei saa.
Kui pessimistlik minust!
Optimist minus
jälgib jäise
jälkusega
reibast
referendumireilendrit,
mille varje
jäädvustab 
tundliku pintsliga
koopaseinale 
Bernt Notke
kahe
katku vahele.
Ja sel lõppu
ei
näe
nagu
koduõppel,
ja sel lõppu
ei ... 

Monday, November 23, 2020

JÕULUTUNDETULEKUTUNNELILUUGI AVANEMINE


Mu jõulud tulevad sel aastal
tasa tasa
hüdraulilise tõstukiga
millel plingivad
oranžid vilkurid
kabinetiakna taha
üleelusuuruse
kollases kiivris
jõulutuletooja
haldusspetsialistpäkapikuga.
Aga,
laudate dominum!
- pühapäeval,
jah, sellel pühapäeval
on esimene advent,
tasa-tasa
tulevad ka
tillukesed sussipäkapikud
üle laia
lagedale
üle legokirjatud
vaipade,
eelmiste jõulude
sussimänguasjadele
komistades,
tasa-tasa,
sest
väikesed lapsed
magavad,
suured lapsed
mängivad arvutis
ja usuvad pigem
koroonapühi
kui
veidras,
habemega(?) maskis
jõuluvana.
NEGATIIVSET jõuluaaja algust,
ja kõigile positiivsetele
häid
paranemispühi,
mask ette,
ja jõuluks
koju!

Thursday, November 19, 2020

GAUDEAMUS! LAPSEPÕLVE SÜÜTUD, MURETUD...

Keskkoolilapsed või tudengid,
kõik nad teavad,
misasi on rebaste ristimine.

Gaudeamus igitur

Igasügisene hallide aegade
tudengielust tulnud traditsioon,
vana ja
iginoor. 

Post iucundam iuventutem

Õpetajatele traditsiooniliselt,
see traditsioon
ei olnud
sümpaatne. 

Post molestam senectutem

Kes kutsus seda repsimiseks,
kes retsimiseks.

Rööprähklemise multidimensionaalses
võimukoridoris
omandas mõiste
"repsimine"
elu tõmbetuultes
sootuks uue
värvikuue!

"Säh sulle
koolibussi!"
ütles Arno, kui autojuhiga
koolimajja jõudis...

aga  väikekooli direktor 
oli 
usalduse kaotuse tõttu
koolitoolide korruptiivse paigutamise pärast
vallamaja koosolekule
juba valla poolt 
vallandatud.

Vivat et /.../
et qui illam regit

Monday, November 2, 2020

Peatage referendum! Ma tahan maha minna.

Mu voodielu
on mu oma asi.

Riik, ära sekku,
ära vahi,
ära tühja küsi.

Ma selles avalikus ilmas
ei taha olla pinnuks
enese
ei avalikus
silmas.

Ma palun üht,
mu osa küsitlusekulust

las  saagu sissemakseks
sissetulekuta
lahutatud 
laste 
riigielatise fondi,
abiks-tuluks.


Friday, October 23, 2020

Tammsaare stigma

Kui Eestile oligi kombeks
joosta katri ja marti
kui santi,

siis
nüüd
sootuks
väljapeetum maneer 
on

tormata Andrest ja Pearut
kohtust kohtusse.



Saturday, September 26, 2020

OHVRIABI TAIMELAVA. PALUN EHITAME OHTLIKEKS ERIVAJADUSTEKS TEISE KASVUHOONE?

Me loome tugisüsteeme,
treenime täiskasvanuid märkama,
aitama,
hoolima, 
julgustama,
et märgata ja aidata
koduvägivalla ohvreid:
naisi, lapsi, mehi.

Me kulutame sellele aega,
raha,
pühendumust,
vabatahtlikku tööd. 
Jagame tunnustust ja hoolime.
Oleme uhked,
et suudame aidata. 
Oleme ennastsalgavalt tublid
ja head,
et me aitame.


AGA SAMAL AJAL
me räägime 
täiesti tavalistes lasteaedades
iga päev
kahe- ja viieaastastele,
et me kõik oleme sõbrad
ja me kõik oleme head
ja me anname andeks
ja me lepime ära
kui me riidleme,
või haiget saame
ja me vabandame
ja oleme sõbrad edasi!
Ja et
see omamoodi poiss
või tüdruk,
kes hoiab omaette,
ja ropendab,
ja lööb, ja lõhub
valimata, keda,
põhjust omamata,
ilma vähimagi kõhkluseta,
ette hoiatamata...
et 
ka tema on hea!
Ja me peame temaga kenasti mängima
ja me peame ütlema, et ta on hea
ja me peame KANNATAMA ÄRA
selle vägivalla,
mida ta meie peal asjatult tarvitab,
ja  kinnitama,
et tema on hea, 
ja meie teeme midagi valesti,
et tema meid lööb, ja lõhub,
et tema on hea,
ja meie mõistame, et ta on hea.
Teistmoodi hea.
Ja see on OKEI,
et ta vahel meid lööb
ja vahel sülitab
ja et ta nimetab meid sõnadega,
mille väljaütlemise eest
meie saame karistada...


Ja kõigi väikeste laste emad ja isad 
meie kodudes
peavad selle ära kannatama,
kui meie lastel on vahel sellest
erivajadustega lapse
headusest
põlv sinine,
või silm sinine
või nägu puruks kraabitud,
kui meie asjad on tahtlikult 
ära lõhutud
kui meie kasvavate minade pead
on ajupestud,
et see laps on hea
ja see vägivalla talumine on hea,
sest ta vabandab.
Ja teeb niimoodi
üha edasi ja edasi.
Sest ta on omamoodi ja hea.

MILLE PAGANA PÄRAST?
Ma saan aru,
et ka need lapsed on 
osa meie ühiskonnast
ja me peame neid aitama
ja õpetama toime tulema.

AGA ME EI SAA
ME EI VÕI
ME EI TOHI
õpetada väikestele tüdrukutele,
ja väikestele poistele,
tulevastele meestele
ja naistele,
isadele ja emadele,
et see löömine, ja lõhkumine
ja sülitamine 
ja ropendamine 
tuleb maha vaikida,
alla neelata 
ja ära kannatada,
sest ka see laps 
on ikkagi HEA?!?!?!?
Nii võrsuvad 
Ohvriabi kliendid,
kes on nõus taluma
maast-madalast
vägivalda,
seda mitte märkama,
sellest mitte välja tegema,
pidades 
selliseid inimesi
normaalsuseks
ja nende vägivalda
enese kallal
igapäevaseks normaalsuseks.

TÜDRUKUID EI LÖÖDA!
POISSE EI LÖÖDA.
KEDAGI EI LÖÖDA!

Erivajadustega valimatu lööja,
kelle tegemised väljuvad
kõrge kaarega
igapäevasest 
kontekstist,
sellise lööja koht 
ei ole 
kõigi teiste seas
tegutsemiseks,
päevast päeva, tunnist tundi,
et kõik teised ta
ära kannataksid,
enesest hoolimata,
ja süüd tundes,
et nad ikkagi saavad haiget
ja et ta ikkagi lööb
ja alandab.

Erivajadustega laps vajab abi ja tuge,
mitte ruumitäit permanentseid poksikotte,
kes kinnisilmi oma
enesealalhoidu 
ja eneseteavust alla suruvad.
 
Tuleb leida teine koht, teine tee
ja viis, tema aitamiseks,
nii
et tulevased emad ja isad
kasvaksid turvaliselt
ja ei peaks 
vägivaldset keskkonda normaalsuseks,
millega tuleb tahes-tahtmata leppida.

Saturday, September 5, 2020

Lahutusanatoomikumi patoloogi märkmed

Kui ühel on
teisele 
hinge minemiseks
vaja kahlamissaapaid
ja 
nad katavad oma näod
maskiga,
et mitte hingata sisse
üksteise valede auru,

et 

sellest hoovava õõva piisakesed
ei pritsiks
teineteise mõtteisse novitšokki 
paisates neid kooma...

Kui sõna "looma"
vabastab ihus
vaid 
looma: murdjalõhkujahammustaja ...

On siis,
kas on siis,
on tõeliselt vaja
 
üht lepitajat
või lapitajat
või appitajat
ja parvetäit nõustajaid-jõustajaid-jõllitajaid
sellele määritud linale,
millel näidatakse läbi
iga jõudejälgija enda
uinunud mõistuse loodud
stsenaariumi
üheperevaimuvägivaldset tõdejaõigust

läbi 

armuõite närbumise,
aja lehtede kärbumise,
varaste armuöökülmade
ja päevavaraste sõrmede...

või on targem
väärikalt vaikides 
taanduda

minnes
nagu haldjad
hallidesse sadamatesse
üle mere:
nagu Kalevipojad
Soome

ja 

põrgupiigad
Paganamaale,

lapsed 
las tulgu,
ja mingu:
kõik teed
viivad...

Rooma?



Saturday, July 25, 2020

VAHUSTATUD INFOÜHISKOND

Kui me kunagi lugesime
sadu mõtteid välja
väärikast vaikimisest,

siis

praeguses infomüras
otsin ma üht mõtet
tikutulega
nagu sukanõela
hiiglaslikust heinaküünist.

Kui me kunagi otsisime
sadade sõnade seast
seda üht ja õigeimat
et öelda,
mis mõlgub me meeles,

siis

praeguses keeles
me kirjutame
tuhandeid sõnu,
et keegi ei jõuaks
keegi ei küündiks,
keegi ei söandaks
nende seast leida
meie endi
mõtete mõõtmatut
mõtestamatut
mõttetut
tühjust
sõnade kaalutu oleku
koorma all,

SIIS

me ei teagi
kes me ise või teise jaoks oleme
või  söandame olla,

SIIS

me ei teagi
kas või mida me tunneme
või kas me oskame niimoodi tunda,

SIIS
me seisame iseendi sõnadevalingu all
küürus, lookas ja kookus
mõtted kortsus, närtsind ja kostund,

ja mõtleme
KUS on me koht

ja
MIKS me üldse oleme,

JUHUL KUI,
kui me selle
MIKSi
vandenõuteooriate, võrdlevalthalvustavatereligioonide, lamedamaalibateaduste, vaktsiinivastasuslaimukampaaniate, nigeeriakettkirjade, valimiskampaanialubaduste, maailmaparimatootereklaamide, nunnudekiisupiltide, iseenesevahustamispildiroosamannade, rämelahmivate vihkamisvalangute, hirmulonsuuredsilmadõhtusteõõvauudiste ...
lõpmatu rodu seest
nattipidi  kinni suudame
nabida.

KUHU
me teel oleme?
Google?

Sunday, June 28, 2020

aqua vitae

Sa tulid
äkki
nagu äiksevihm südasuvel
üle põuast
praguneva maa.

Sa tulid
äkki
võimsa valinguna
ja mu
kuumasnärtsiv hing lõi
kirkalt õitsema.

Sa tulid
äkki
üle valgekslöönud taeva
ja ujutasid
üle minu aia.

Sa tulid-jäid
mu ellu
selle südasuvel.
Sest hetkest
sündis
elupõline
oaas.

Sunday, June 21, 2020

Casus belli: Õnnelik lapsepõlv

Me lapsed on me rõõm ja õnn

nii armsad, rõõmsad, hellad...
Kui aga lahku läheb paar
ja pöördub eluteede kaar
siis lapsed tõmmatakse
teineteise
vöölt kui ülivõimsad relvad.
Saab rauda laotud jõhkralt
iga kuul,
ja iga dumdumsõna
tabab-tapab.
Lask lasu järel tabab
vastasele hinge,
relv peidab
oma mõtted-sõnad
vaikselt ära oma suult
ja lukku keerab hinge,
ka siis kui seespool
põrgukatel üle keeb
ja murdub kõrgepinge.
Relv ahastab ja üksinda
ta ennast endas
kaugemale
peidab,
see õrn ja sisemine pool
ses sõjas
kvantmuteerub
või siis
hinge heidab.

Pesausku

Su lapsepõlve turvalisel kodul
on
isa õlg katuseks
ja ema süli
vundamendiks

Su lapsepõlve turvalisel kodul
õed-vennad on
õites aiaks

Su lapsepõlve turvalisel kodul
ei ole ees ust
kust minnakse
minema
ja enam ei tulda

Su lapsepõlve turvalisel kodul
ei ole aknaid,
mille kardinate taga
elab
õõvastav
ahastamapanev vaikus

Su lapsepõlve turvalisel kodul
on kaks kätt
mis igal õhtul
unejuttu lugedes
tekki kohendavad
ja pead silitavad

Su lapsepõlve turvalisel kodul
on müürid
mis hoiavad Su
hinge
puhta
ja
silmad
säravad,

et ka Sinust saaks
suurest peast
ehitaja!

Monday, June 15, 2020

Sapere aude

Ma kõhklesin, kas anda
Sulle hing
või kõigest keha.

Ei Saatusele meeldinud
see plaan.
Ta seadis meie unelmate teele
õnneheina üles
reha.

Ja enne veel kui minu
sisemine kirglik
kõhklus lahenes

jäid Sina kolmandaga
oma naisel'
vahele.

Needmine

Sind oodanud ehk olen täna
vahest eile, kord ka  üle-
eilsel aastal.
Ma tunnistan, ei tähenda
see ootus  mulle kõike. Ega vähemat.

Las olla kirg ehk
kuum, ehk suisa laastav;
kord tardub aja igijäässe magma,
ja magama, kus ase südame,
basaldistunud leek.

Ma pole kerjaja! Hing minu,
uhke nagu saatan,
ei luba noolida
söeriismeid Sinu naise leelt.

Üks õhtu oli. Olin leebem.
Olid kauem.
Üks ämblik kudus võrku üle lae…
Su lumma väe ma murdsin,
puruks lõin su saua,
Sind pagendusse needsin! Meest,
kes kõnnib hilisõhtuil salavargsi
ja kujub öhe oma kuumad teod.
Ei minust saa su õhinaile arsti,
ei konkubiini,
ei diskreetset  armukest!

Ah käi kus kurat!,
parem sinna, kus Su naine. Ei
kuradilgi ole praegu Suga miskit teha…

Las leevendab su kehas
iha  kütnud paine
külm põhjatuul kes luusib
minu südame ja ukse taga. 

jälitustegevusetuse jälil

Maailm on jälgi täis - on jäljed kõigest kõikjal,
neid mõned jäljetuna jäljeelu jälgivad.
Hulk jälgi jäljelikult siia - sinna põikab,
kae jälgijaid, neist tosin jälgi jälgilt jälitab.

Mis järjepidev, jäljed jälgedesse järgi läevad!
Hulk jälgi jälgi jälgivad, siis omavahel ristuvad.
Neid ära jälita, kes jäljetuina eksiteele jäävad!
Ja hoidu jälgedest, mis teisi lihtsalt rikuvad.

Jälg-jäljelt jälitavad jäljed jälgi,
jälg-jäljelt jäljed jälgi järgivad.

Nii hääst kui jälgist jäljed jäävad järgi,
kord uued jäljed jälle vanad rajad pärivad.

kaamos

Su sügisest sälgatud suu
poetas minusse peni.
Oktoobrikuukuust
on ta ulgunud kevadeni.