igast keskeakriisist tahaks ju
tulla välja
erakordselt kütkestava
ja ülemõistuse targa naisena
šampanjaklaas näpus
James Bondi käevangus,
šikk, üleolev,
natuke ninakalt
armunud
iseenesesse ja maailma!
Ärgates
vaatab tegelikkus
torssis mutti
marssimas õlal ja käes
sada käe-ja poekotti,
kristallkingakesed kulunud
kontsata kottadeks,
olles
uhkelt ja häält
maa täitnud lastega,
keldri moosidega,
pühapäevahommikud pannkookidega,
õhtud õppetükkide,
nädalad kodu-ja kaug-
ja täiend- ja elukestva
e- ja e-vaba
kontakti ja -taktitu
õppega,
nädalavahetused
unetuse kadrilliga, mille
lõpmatus reas
hirmuäratava tolmuimeja,
täitmatu pesumasina
ja
torssis triikraua,
huugava pliidi,
ahjusküpseva piruka,
nuriseva nõudepesumasina
vahel
tuleks leida aeg,
(kvaliteet!)
iseendale...
Hea meel, kui hing
niipalju sees,
et
ennast selles sagas
kasvõi hetkeks
aega
peeglis
hommikuti
tervitada.
Las peegel pealegi
olla
kõver,
peaasi, et
hoiab
kaaluta
olekut!
No comments:
Post a Comment