Aga kõikide kraakluste kiuste
me oleme mesilaspere,
kes üldse hoidmata ühte,
ei lenda ei maal ega merel.
Me lillesidet ei võta
vaid raksame elu tuld
liivakastide sõnasõtta,
kui me jalge all põleb muld.
Ja me meeletu tühisumin
ei täida tühjenend kärge,
kui me eetris on tühjusekumin
kuhu pritsime sappi kui kirge.
Esiisade Eedeni aiad
müüme maha ja tarastame,
laastutuld teeme uhkelt ja laialt,
selle laste käest varastame.
Ja me ikka üldse ei adu
mis milleks ja kuhu on loodud,
uhkab ahnus, kui kullasadu
aknast kilgendab omasoodu...
aga
üle kõikide kraakluste ikka
me oleme mesilaspere,
kes lendab vaid hoides ühte
üle aja- ja ilmamere.
No comments:
Post a Comment