Mu uneinspektor istub valveseisangul
halli diivani peatoel
ja kuulatab klaviatuurikõbinat
Isegi inspektori vurrud on
elegantselt etteheitest kõverdunud...
Ta püüaks mu käokellast ajalinnu
ja pillaks selle klaviatuurile,
aga mul pole isegi immaginaarset
seinakella
Elektroonilised numbrid ekraani allnurgas
jooksevad nagu statistid,
aeg ei seisa ja tema kiirvoolu
öötunnitöös
silm ammugi ei seleta.,
mõistuski hoidub
raiskamast väärtuslikke sekundeid
ajakulu kulu kuhtumisprotsessile
Mu unenäod kogunevad pimedas
ja sosistavad seal linastumisjärjekorra üle vaieldes
tumedad südamed lustivad
mõtetest kellakäo kulgemisele
ja kukkumisele
ühest kaadrist teise
kuni uneinspktori nurrumine
puruneb koitukuulutava
kiremisena
telefon nurub
tubli kikka pai,
et ma annaks sõrmeviipe
koidiku tulemisele
ja terve käe
päeva klaviatuurile
STOPP!
Uneinspektor moondub
Uneinspektor moondub
KURRRRNÄUDIGI
karvaseks munchkiniks,
karvaseks munchkiniks,
kes ei tea, kas
kass toitub kassitoidust
või kõhu alt kõhvitsemisest...
No comments:
Post a Comment