Me kempleme oma tõega
ja hoiame kinni kõrvu
ja hoiame kinni kõrvu
maailma me määrime nõega
ja ihkame mõttes mõrvu.
Me kompleme enese tundeid
ja liigselt usume taju
ja liigselt usume taju
mis nautleb vaid pinnavirveid
mürapõhises klikisajus.
Me krahname lolluse haavus
ja sülgame vermeis pihku:
Püha Tõde kui Maltsvet saabub
tuues imetuudaimimarjadetilku.
Ja me süda on suletud puuris
ja nutab kesk raiesmikke
ja me laulame meediaklausuuris
kesk kullatud pimesikke.
Ja me seesmine lapselik mina
pageks Nukitsamehena laande,
ümber ületarbimislina
kannul autosidkummardav aadel.
No comments:
Post a Comment